64-aastane Svetlana on üks neist, keda igapäevases koroonastatistikas mainitakse kui mitte COVID-osakonda üleviidud haiget. Ida-Tallinna keskhaigla koroonaosakonnas kaks nädalat ravil olnud naine pidi koju minemise asemel tulema Magdaleena haiglasse taastusravile.

"Aktuaalse kaamera" palvel näitas ta paari pealtnäha lihtsat kopsude tööd parandavat harjutust, mis võtsid naise hingeldama.

"Ma tulin väga raskes seisundis, mul on 70 protsenti kopsukudest kahjustunud, mul olid trombid, siin ma püüan uuesti jalule saada," rääkis naine. 

Naine jäi haigeks 12. märtsil ja 10 päeva hiljem oli ta seisund nii halb, et viidi haiglasse. Kuus päeva tagasi tuli ta taastusravile, naine  on õnnelik, et suudab pisut juba ilma hapnikuballoonita  jalutada. 

"Füsioteraapia, see on sõõm värsket õhku. See on oluline samm pärast aktiivset ravi, mida haiglas sain," sõnas patsient.

Enne koroonapandeemiat raviti Magdaleena haiglas insuldi- ja infarktihaigeid, amputatsioonipatsiente, praegu on 50 patsiendist vaid mõni üksik koroonavaba. Ravil on peamiselt 50- kuni 60-aastased.

"Kui kopsukahjustus on 80 protsenti, siis on paranemine väga pikk," tõdes Ida-Tallinna keskhaigla taastusraviarst Eve Sooba. Üks patsientidest on ravil juba 35 päeva ja suudab nüüd ilma karkudeta liikuda.

Tohtri sõnul tulevad taastusraviosakonda peamiselt need patsiendid, kes vajavad lisahapniku. "Nende koormustaluvus on ülimadal. Mõnikord see algab sellest, et ta tõuseb voodis istuma, ta istub minuteid ja läheb voodisse tagasi," kirjeldas tohter taastumise vaevalist algust.

Paljudel on madal vererõhk, neil on aneemia ja nad vajavad toitumisravi, sest nende kehakaal on põdemise ajal kõvasti langenud.

Aga on ka neid, kel on haigusaegsest õhupuudusest tekkinud posttraumaatiline stress. "Neil ei olegi lisahapnikku vaja, aga nad kogu aeg tahavad seda hapnikku rohkem võtta. Rohkem hapnikku on kahjulik ajule," rääkis taastusraviarst.

Tartu Ülikooli kliinikumi taastusraviosakonna juhataja Aet Lukmanni sõnul on koroonatüsistused väga mitmekesised, COVID-19 võib põhjustada insulti, kahjustada kesknärvisüsteemi või südant, aga inimestel võib tekkida ka ärevushäired ja depressioon. Kõige sagedasem tüsistus on kopsukahjustus, mida ravitakse hingamisharjutustega, aga tegelda tuleb ka lisahapnikust võõrutamisega.

"On uuringuid, mis on näidanud, et COVID-i järgset taastusravi võib vajada umbes 45 protsenti patsientidest, kes on olnud haiglaravil," rääkis Lukmann.

Kuigi kliinikum lõi eraldi taastusraviosakonna koroonapatsientidele juba detsembris, siis taastusravi kohti napib, seda ennekõike õdede vähesuse tõttu. Ka tuleb arvestada, et taastusravi ei vaja mitte ainult koroonapatsiendid. Taastusravikohti napib ka pealinnas.

Lukmanni sõnul on õnneks enamik tüsistusi mööduvad, samas pole veel teada, kui kaua koroonapatsiendid taastusravi vajaksid.

Eve Sooba pani koroonat põdenutele südamele, et taastumiseks tuleb aega anda. Umbes kolmandik on neid haigeid, kes tohtrite soovitusi kipuvad eirama ja teevad nii endale liiga.

"Ärge muretsege, see nõrkus ükskord läheb üle. Seni, kuni on nõrkus ja ei ole jõudu, siis ei tasu üle pingutada. Eesti keeles on üks hea ütlemine – tasa sõuad, kaugele jõuad. COVID-i puhul peab see paika," kinnitas taastusraviarst.