Möödunud nädalal teatati viiest tõsisest vaktsiini kõrvaltoimest
Möödunud nädalal teatati ravimiametile viiest tõsisest koroonavaktsiini süstimisest tingitud kõrvaltoimest, neist kaks esines AstraZeneca ja kolm Pfizer/BioNTechi puhul.
Möödunud nädala jooksul tehti Eestis 39 505 vaktsiinisüsti, kõrvaltoimetest teatati 91 juhul ehk kõrvaltoimeid esines 0,23 protsendil juhtudest. Tõsisemaid kõrvaltoimeid oli viis.
Pfizer/BioNTechi Comirnaty vaktsiini kohta tuli 31 kõrvaltoime teatist. 27 juhul esinesid kõrvaltoimed naistel ja neljal juhul meestel. Töövõimetuslehte vajati seitsmel juhul kestusega 2-14 päeva.
Tõsiseid, ravi vajanud reaktsioone kirjeldati kahel juhul. Ühel juhul esines kõriturse seitse minutit pärast esimest vaktsiiniannust, patsient vajas ravi ja paranes. Teisel juhul esines minestamine, kukkumine ja koljutrauma viiendal päeval pärast esimest vaktsiiniannust, patsient on paranemas (vajas töövõimetuslehte).
Vaktsiini ebaefektiivsust ehk haigestumist koroonasse esines kuuel juhul.
Lisaks teatati 86-aastase eaka, südamehaigusega inimese surmast kuuendal päeval pärast teist vaktsiinidoosi. Vaktsineerimisjärgsel ööl tekkisid maitsetundlikkuse häire, neelamishäire, higistamine, teisel päeval oksendamine, kolmandal päeval vererõhu langus ja kukkumine, patsient suri haiglas. Haiglas diagnoositi tal südamelihase infarkt, mille tagajärjel tekkis äkksurm, ent seos vaktsiiniga ei ole arsti hinnangul tõenäoline. Ravimiameti hinnangul võis südamepuudulikkust ja infarkti teket soodustada vedelikupuudus.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mis kestsid mõne päeva (üksikutel juhtudel kauem). Lisaks kirjeldati ninaverejooksu, vererõhu tõusu, herpese aktiveerumist, silmade valulikkust, ajutist hingamisraskust, alatemperatuuri, mäluhäireid ja ärevust, kuulmislangust, nahatundlikkushäireid, neelu tundlikkushäireid, polüneuropaatia ägenemist.
Pfizer/BioNTechi vaktsiini kohta on kokku laekunud kõrvaltoimeteatisi 0,43 protsendi ulatuses kõigist süstidest (973 teatist 224 178 doosi kohta).
AstraZeneca Vaxzevria vaktsiini kohta esitati möödunud nädalal 54 kõrvaltoime teatist, kõik kõrvalnähud esinesid pärast esimest vaktsiiniannust. Neist 42 juhul esinesid kõrvaltoimed naistel ja 12 juhul meestel.
Tõsiseid reaktsioone kirjeldati kolmes teatises.
Ühel juhul esines vaktsineerimisjärgne peavalusündroom koos valgus- ja helitundlikkuse tõusuga, patsient vajas haiglaravi.
Ühel juhul leidis aset silma võrkkestaveeni tsentraalne sulgus 14. päeval pärast vaktsineerimist.
Ühel juhul leidis aset tahhükardia ja QT-intervalli pikenemine, patsient vajas ravi.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati täppverevalumeid, verevalumeid (mh silmas), emakaverejooksu, ninaverejooksu (ühelgi juhul vereliistakute arvu langust ei esinenud), nahatundlikkushäireid, astma ägenemist, vererõhu tõusu või langust, tasakaaluhäiret, tähelepanuhäiret, ärevust, kõhuvalu, vöötohatise teket, nägemisteravuse ajutist halvenemist, lihasjäikust, seljavalu.
Töövõimetuslehte läks vaja viiel juhul 2-11 päevaks.
AstraZeneca vaktsiini kohta on kokku tulnud kõrvaltoimeteatisi 1,88 protsendi ulatuses kõigist süstidest (2327 teatist 123 630 doosi kohta).
Moderna vaktsiini kohta tuli möödunud nädalal kuus kõrvaltoimeteatist, kõik naistel.
Vaktsiini ebaefektiivsust ehk haigestumist COVID-19 haigusesse kirjeldati ühel juhul.
Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone, mh minestamist üldnähtude foonil teisel päeval pärast vaktsineerimist.
Moderna vaktsiini kohta on kokku tulnud kõrvaltoimeteatisi 0,23 protsendi ulatuses kõigist süstidest (59 teatist 25 862 doosi kohta).
Kõigi vaktsiinide kohta kokku on laekunud alates detsembri lõpust, mil neid süstima hakati, 3359 kõrvaltoime teatist 373 670 doosi kohta. See teeb 0,9 protsenti kõigist süstitud doosidest.
Toimetaja: Merilin Pärli