Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu pidas Pfizeri tegevjuhi Albert Bourlaga umbes 30 telefonivestlust, millest võttis osa ka Iisraeli endine suursaadik USA-s Ron Dermer.

Dermer pidas Bourlaga eraldi läbirääkimisi, et veenda Pfizerit valima Iisraeli.

Netanyahu ja Dermer tõid välja, et Iisraelil on olemas haiguslugude andmebaas. Samuti rõhutasid nad, et Iisraelil on olemas ulatuslik haiglavõrk, mis võimaldab kiiret elanikkonna vaktsineerimist. Iisraeli eelisena toodi veel välja riigi väiksust. Samas pole ta liiga väike, leidis Pfizer.

Pfizeri esindajad väitsid, et ka Eesti vastab nendele kriteeriumitele. Netanyahu ja Dermer aga tõid välja veel kaks Iisraeli trumpkaarti. Iisraelil on kogemused eriolukordadega ja riik on demograafiliselt mitmekesine. 

"Iisraelis elab inimesi sajast erinevast riigist. Tagasiside vaktsiinile saab olema ulatuslik, mis võtab arvesse ka inimeste mitmesugust etnilist päritolu," ütles Netanyahu Bourlale.

"Elanikkonna mitmekesisuse argument sai lõpuks määravaks, miks Bourla soovitas Pfizeri direktorite nõukogul valida Iisrael esimeseks riigiks, kus toimub üleriigiline vaktsineerimine, teatas Iisraeli ajaleht israelhayom.

Iisraelis on koroonavaktsiini esimese süsti saanud 62 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. 58 protsenti elanikkonnast on saanud mõlemad vaktsiiniannused.

Suuremad koroonaviiruse epideemiast tingitud piirangud lõpetati Iisraelis märtsis. Piirangute lõdvendamisega aga alustati juba veebruari lõpus.

Toona peaministri ametis olnud praegune riigikogu esimees Jüri Ratas (KE) ütles ERR-ile, et valitsusel puudus info selle kohta, et Pfizer oleks Eestit sellises kontekstis kaalunud.

"Meil toona ei olnud sellist infot, et Pfizer oleks seda kaalunud. Ju see on organisatsiooni enda sisene info. Sellist teadmist pole Eestil olnud ja Eesti on vaktsineerimise algusest peale lähtunud kogu aeg sellest põhimõttest, et seda tehakse ühishankega koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liiduga," kommenteeris Ratas.