Koroonaviiruse leviku mudeldamisega tegelev Saul viitas riigi vaktsineerimise projektijuhi Marek Seeri öeldule, et tema hinnangul oleks võimalik vaktsineerida nädalas 100 000 inimest.

"Kui kaugel me oleme võidust? Meil on olemas ka inimesed, kes omavad naturaalset immuunsust, ilma selleta, et nad oleksid olnud nakatunud, neid on 10-20 protsenti. Meil on 118 000 inimest ametlikult olnud haiged, me teame, et asümptomaatilisi on teist samapalju, kes ei ole ametlikult haiged olnud, aga on läbi põdenud. Lisaks on meil 300 000 esimese süstiga vaktsineeritut. Ma näen, et meil on vaja 100 000-300 000 esimest vaktsiinidoosi veel vaja teha ja mäng on läbi," rääkis Saul.

Sauli optimistliku stsenaariumi kohaselt võtaks 300 000 inimese esimese süstiga vaktsineerimine aega kolm nädalat ning teine kolm nädalat läheks aega antikehade tekkeks ning Eesti oleks karjaimmuunsuse lävel.

"Minu hüpotees on see, et kui me laseme täna kõik piirangud lahti ja me teeme 100 000 süsti nädalas, siis ei jõua viirus pead tõsta," sõnas Saul.

"Kui me vaatame seda, mismoodi eelmise aasta oktoobri alguses hakkas nakatumine tõusma, siis nakatumine jõudis samale tasemele, kus me oleme praegu kuskil kaheksa, üheksa nädalaga," lisas ta.

Ta tõi välja, et üks päev epideemiat maksab Eestile kuni 19 miljonit eurot.

Sauli sõnul oleks võinud juba kaks nädalat tagasi piiranguid leevendada. "Peaminister ütles eelmisel nädalal, et me oleme nakatumise tasemega seal, kus me olime veebruari lõpus. Tegelikult ju ei ole. Kas sa hoomad seda strateegilist suurt pilti, mis on muutunud? Meil on 300 000 vaktsineeritut ja see muudab olulisel määral kogu pilti," lausus ta.

Sauli sõnul ei saa enam samades kategooriates mõelda, kui veebruari lõpus, kui vaktsineeritud oli 34 000 inimest.

Saul rääkis, et selle võimalikuks tegemiseks tahaks ta näha, et riik viib läbi vaktsineerimise õppuseid. Et seda tehtud ei ole, teeb teda aga murelikuks.

Kui aga 100 000 inimese asemel vaktsineeritakse nädalas näiteks 30 000 inimest, siis me elame tema sõnul piirangutega kolm korda pikemalt. "Nii lihtne see ongi. Need on omavahel proportsioonis," ütles ta.

Saul tunnistas, et tal on pigem optimistlikum vaade koroonaviiruse kriisi lahendamisele. "Ma lihtsalt näen, et ametlik vaade on liiga pessimistlik, asi ei ole nii hull," sõnas Saul.

Valitsusele heidab Saul ette liiga aeglast tegutsemist ning nakatumiste tõusu ajal pandi piirangud liiga hilja peale. "See juhtimine on kaks-kolm nädalat ajast maas. Veebruari alguses hakkas viirus kasvama ja kaks-kolm nädalat läks aega enne kui saadi aru, et nakatumine vist kasvab. Me tegutseme liiga aeglaselt, me jääme kogu aeg hiljaks. Me magame maha tõusud, me magame maha langused," ütles Saul.

"Esimese laine ajal oli meil selge strateegiline juht – Arkadi Popov. Ta valdas teemat, alates sellest, mis on viirus, mis on ogavalk, kuidas toimub transmissioon, kuni selleni kuidas mobiliseerida inimesi võitlusesse, kuidas organiseerida välihaiglaid. Ta oli mikrost kuni makroni asjadega kursis, rahulikult ja selgelt ütles, nüüd teeme nii ja kõik kuulasid. Oli selge üks kõneisik," rääkis Saul.

Teise laine ajal on Sauli sõnul kõneisikuid liiga palju ja Urmas Sule kriisijuhina silma ei paista. Saul märkis, et Popovi figuur kandis nii suhtekorralduslikult kui ka professionaalse juhtimise mõttes paremini välja.

"Kriitilisel hetkel sõjas kindral ütleb "nüüd teeme nii" ja kõik usuvad ja teevad. Kui iga polkovnik hakkab ajama oma juttu ja veel üritab natuke teenida populaarsust ka, siis ei tule midagi välja," märkis ta.

Sauli sõnul ei näita valitsuse käitumine seda, et viirusega ollakse sõjas. "Meil seisab ees väga suur taktikaline operatsioon – vaktsineerida 100 000 inimest nädalas. Sellega saaks suurepäraselt hakkama meie sõjalised struktuurid, kes harjutavad iga päev, kuidas teha suuri manöövreid. Meil peaks olema tegelikult samadel printsiipidel toimiv epideemiavastase võitluse struktuur ja juhtimine," ütles Saul.