Lehele teadaolevalt on ettevõte otsustanud loobuda edasistest tellimustest, eemaldada poodidest 300 pakitorni ja vähemalt ajutiselt sulgeda ülejäänud 1300.

Pakitornide algne eesmärk oli muuta internetiostude väljastamine efektiivsemaks, kuid robotid pole inimteenindajate ees selget konkurentsieelist andnud.

"Seal toimus samamoodi nagu Eestis, et inimene tellis oma T-särgi, läks õhtul piima-saia ostma ja võttis pakiautomaadist ka oma tellitud kauba. Nüüd, pärast pandeemia algust inimesed ei taha üldse poodi minna ja tohutult on kasvanud ka toidukaupade internetimüük," selgitas Cleveroni juhataja Arno Kütt "Aktuaalsele kaamerale".

Kütt ütles, et inimeste ostukäitumise muutumine ei tulnud kellelegi üllatusena, sellega on Cleveron oma uute toodete arendustöös juba ka arvestanud.

"Üks ongi selline pakiautomaat, kus on sügavkülmutus sees, külmkapi funktsioon. See on Cleveron 501. Siis on, et kliendid tahavad kindlasti oma pakke ja toidukaupu kodule hästi lähedale ja selle jaoks on meil olemas kodupakiautomaat. Ja kolmas, mis on kõige suurema tulevikuga, on meie mehitamata sõiduk," rääkis Kütt, kelle hinnangul on koostöö Walmartiga edaspidi võimalik.

Kuna eelmisel aastal ja ka tänavu pole Cleveron Walmartile pakitorne müünud, pole karta ka suurt käibe langust ja töötajate koondamist.

Robotid asuvad Walmarti kaupluste sees, pandeemiatingimustes on inimesed aga eelistanud oma ostud kas välitingimustes kätte saada või lasta kaubad koju tuua. Nüüd otsib ettevõte 1600 pakitorni kasutamiseks uusi lahendusi.

Ettevõte on Cleveroni pakitorne kasutanud alates 2016. aastast.

Cleveron müüb oma tooteid 25 riigis. "Paar aastat tagasi oli tõesti Walmart 90 protsenti meie müügist. Täna on meie kliendibaas kordades, meil on analoogseid suuri ettevõtteid mitmeid kümneid erinevatel kontinentidel. Selles suhtes on meie turg praegu palju rohkem hajutatud kui paar aastat tagasi, kus Walmart oli kõige suurema osaga ja selles suhtes, midagi ei ole teha, meile väga riskantne klient," rääkis Kütt.