Valitsusallikate sõnul on keskpartei tekitanud lahkhelisid muu hulgas kõneluste käigus muutunud seisukohtadega. Näiteks oli erakond läinud reedeni suhtunud riigi kuluraamidesse leebemalt, siis aga võeti korraga jõulisem seisukoht.

"Eelarvestrateegia arutelu on muutunud valitsuskõnelusteks. Praegu pole nii, et rahandusministeerium ühel pool ja ülejäänud ministeeriumid teisel pool, vaid need on tõelised viie erakonna läbirääkimised," võttis rahandusminister Matti Vanhanen (kesk.) olukorra kokku laupäeval Soome rahvusringhäälingu Yle saates "Ykkösaamu".

Erakonna esimees Annikka Saarikko teatas aga nädalavahetusel keskpartei volikogule esitatud videopöördumises, et valitsus, mis ei ole suuteline tegema riigi rahanduse seisukohalt vajalikke otsuseid, ei saa hakkama ka teiste ülesannetega.

"Keskparteil on õigus oma arvamusele, me ei tee teatrit. Meie poliitika tuum on talupojamõistusest juhitud majandamine," märkis Saarikko.

Keskpartei sõnumid on vähemalt osaliselt seotud sisepoliitikaga. Erakond on kaotanud vähem kui kolme aastaga kolmandiku oma toetusest (18 - 12 protsenti) ning varem nn kolme suure hulka kuulunud partei on praegu Soome poliitika keskklassis.

Peaminister Marin valmis kuluraamid ületama

Samas on keskpartei ka ainuke konservatiivne erakond Soome praeguses vasakliberaalses valitsuses. Seega peitub erinev suhtumine riigieelarve distsipliini juba valitsusliidu geneetilises koodis.

Peaminister Sanna Marin (sotsiaaldemokraatlik erakond) leidis eelarvekõneluste alates, et valitsus võiks ületada riigi kuluraamid tuleval aastal pea 900 miljoni euroga ning 2023. aastal pea sama suure summaga.

"Oleme keset ajaloolist kriisi, mis pole veel kaugeltki möödus ning on võimalik, et meid ootab ees veel uus koroonakriis," ütles Marin esmaspäeval eelarvekõneluste järjekordsele voorule saabudes.

Keskpartei on koroonakriisi järelmõjude tõttu valmis paindlikkuseks järgmisel aastal, kuid ülejärgmise aasta osas on peetud eelarvekõneluste kõige tulisemad vaidlused.

Küll aga tahaks maapiirkondadest suure osa oma toetusest koguv erakond toetusraha turbatootjatele ning ettevõtetele, kes peavad fossiilsete kütuste kasutamisest loobuma.

Riigieelarve tasakaalu on keeruline leida ka seetõttu, et valitsuskoalitsiooni osalistel on oma punased jooned.

Keskpartei jaoks on see maksude tõstmine, eriti ettevõtete maksukoormuse tõus. Vasakerakonnad ja rohelised on põhimõtteliselt vastu eelarvekärbetele.

"Ma loodan, et valitsuses on tahet kompromissideks. Kompromiss tähendab, et igaüks saab midagi ja peab millestki ka loobuma," ütles Marin.

Riigivõla maht 70 protsenti SKP-st

Soome riigieelarve kulud on sel aastal 65 miljardit eurot, kusjuures  aastaga kasvas nende maht 14 protsenti. Eesti riigieelarve kulud on sel aastal 13 miljardit eurot. Soome rahvaarv on Eesti omast neli korda suurem.

Soome on koroonakriisi käigus julgelt laenu võtnud – kahe aastaga pea 30 miljardit eurot. See on tõstnud Soome riigivõla mahu 70 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Eestis on sama näitaja 18 protsenti.

Soome jääb oma riigivõlaga siiski alla Euroopa liidu keskmise, mis oli läinud aasta lõpus 98 protsenti SKP-st.

Euroopa komisjoni koostatud võlataseme jätkusuutlikkuse analüüsis liigitatakse Soome keskmise riskitasemega riikide hulka.