Soomlaste aruanne: näomaskide kasutegur on väga väike või olematu

Mask.
Mask. Autor/allikas: Pixabay

Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi tellitud koondraporti järgi pole tehtud uuringute järgi võimalik väita, et näomaskide kandmisest avalikes kohtades oleks koroonaviiruse leviku piiramisel selge mõju.

Täpsustatud andmetel on tegu eelmise aasta maikuu uuringuga, mil Soomes oli maskidest puudus. Uuring on endiselt üleval Soome valitsuse kodulehel.

Koondaruande tegijad järeldasid, et maskide kasutegur on kas väga väike või olematu.

Asjakohase kirjanduse uurimisel selgus, et maskikandmise tõhususe kohta hingamisteede viirusnakkuste leviku ärahoidmiseks on tehtud väga vähe uuringuid. Tehtud uuringute järgi aga on hingamisteede nakkushaiguste leviku piiramisel kaitsemaskidest kasu kas väga vähe või üldse mitte. Kuidas maski kandmine täpselt kaitset pakub, on uuringute järgi võimatu eristada teistest kaitsemeetmetest, nagu turvalise vahemaa hoidmine või kätepesu.

Aruande koostajad märgivad, et see, et kaitsemaski meetme tõhususe kohta pole mingit kinnitust, ei tähenda, et sellel ei ole mingit mõju. Teisest küljest on näomaskide tõhusust kontrollitud tuhandete inimeste peal, mis tähendab, et kui maski kandmine aitaks hingamisteede viirunakkuse vastu end kaitsta, oleks see uuringutes selgelt välja tulnud.

Näiteks maailma terviseorganisatsiooni (WHO), Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse (ECDC) ja Soome terviseameti (THL) seisukoht on, et esmased meetmed COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks on pigem lähikontaktide vähendamine, nõuetekohane käte pesemine ning köhimis- ja aevastamishügieen.

Laboratooriumitingimustes täheldati uuringutes praktiliselt kõigi kaitsemaskide puhul, et need vähendavad mingil määral mikroorganismide levikut hingeõhuga. Kuid kuivõrd valdav osa näomaskidest ei kaitse kandjat nakkuselt, peaks epideemia tõrjumiseks kasutama avalikes kohtades kaitsemaske põhimõtteliselt kogu elanikkond ning seda peaks teha juhendijärgselt.

Samuti peaks maskide kasutamisel järgima täpseid instruktsioone ja hügieeninõudeid, sest valesti kasutamisel on viiruse leviku võimalus hoopis suurem kui ilma maskita, märgiti koondaruandes.

ECDC mullukevadine seisukoht oli, et näomaskide kandmine peaks olema vaid üks ennetusmeede teiste seas.

Soome sotsiaal- ja terviseministeerium tellis Summaryx Oy-lt süstemaatilise ülevaate maskikandmise mõjust ja turvalisusest avalikes kohtades tuginedes võimalikult usaldusväärsetele allikatele. Uuringud, millele koondaruanne toetub, on pärit arstiteaduslikest andmepankadest.

Mullu valminud "Aruannet rahvastiku kaitsemaskide kandmisest COVID-19 epideemia tõrjumisel" saab lugeda siit (soome keeles).

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: