Tšornobõli kiirguse laastavat mõju on aastatega allapoole korrigeeritud
Kõige suurema kiirgusdoosi said need tuumakatastroofi likvideerijad, kes saadeti Tšornobõli vahetult pärast katastroofi, ent hiljem piirkonda reostust koristama saadetud polnud nii suure löögi all, kui varem arvati. Ka geneetiliste väärarengute tõenäosus lastesaamisel on aastatega allapoole korrigeeritud.
35 katastroofist muutunud aasta jooksul on inimkonna teadmised kiirguse mõjust muutunud, ohtu hinnati alul üle, ütles kiirgusseire büroo spetsialist Alar Polt "Ringvaates".
Aastate jooksul on teaduskirjanduses vähendatud nii vähi kui ka pärilike defektide tekkimise tõenäosust pärast tuumakatastroofi. Näiteks risk väärarengutega lapsi saada on esialgu hinnatust kaheksa korda väiksem.
Viimaste raportite kohaselt, mida katastroofi 35. aastapäeval rahvusvahelise aatomiagentuuri seminaril tutvustati, ei ole järglaste väärarengutes erinevusi märgata evakueeritute ja mitteevakueeritute ning likvideerijate ja mittelikvideerijate vahel.
"Suurima löögi võtsid enda peale esmalikvidaatorid, kes pidid seda asja kohe kustutama hakkama. Kes hiljem viidi teistst piirkondadest kohale, neil doosikiirguse nii suurt ohtu enam ei olnud," ütles Polt.
Eestist käis Tšornobõli tuumakatastroofi tagajärgi likvideerimas pisut alla 5000 inimese. 1986. aasta jooksul suri 28 likvideerimistöödel osalenut, aastatel 1987-2004 veel 19, kõik nad on nimeliselt identifitseeritud. Esialgu diagnoositi kiiritushaigus 237 inimesel, ent kolm aastat hiljem korrigeeriti nende hulka 103 võrra allapoole, 134-le.
"Kõik, kes seal hiljem käisid, said doose, aga umbes 80 protsendil neist, kes seal olid mõne kuu, see doos ei ületa tavainimese looduslikku doosi rohkem kui paar korda," ütles Polt.
Ohtu enam pole
Ehkki juba 1986. aastal oli hästi teada, millised kiirgusdoosid põhjustavad milliseid riske, siis ometigi puudusid reeglid selle kohta, milliste kiirgusnäitajate korral tuleks anda inimestele varjumise korraldus - püsida siseruumides, hoida aknad suletuna. Teadmatust põhjustas ka suur salastatus ja info varjamine arstide jt eest.
"Sellega oli palju möödalaskmisi. Kõigil oli ebaselge, mid tohib rääkida, mida mitte," ütles Polt.
Poldi sõnul on 99 protsenti ohtlikust kiirgusest, mis eralduda võib, Tšornobõlis juba eraldunud. Seega pole seal enam ohtlik käia või soovi korral sealt midagi mälestuseks kaasa võtta. Teoreetiliselt võiks hakata piirkonda taasasustama, aga see eeldaks kogu asumi nullist ülesehitamist, sest 35 aastaga on loodus hüljatud paigas oma töö teinud ja hooned enam elamiskõlblikud ei ole.
"Eksisteerivad teatud reeglid, millal ja kuhu võib hakata inimesi tagasi asustama. Lisaks radioloogilistele reeglitele on seal veel sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid," ütles Polt.
Näiteks Fukushimat, kus toimus tuumakatastroof Tšornobõlist hiljem, on juba asutud vähehaaval taasasustama.
Toimetaja: Merilin Pärli
Allikas: "Ringvaade"