Seer enne 50-aastaste vaktsineerimist: vaktsiine on väga vähe

{{1619786880000 | amCalendar}}

Esmaspäevast algab üle 50-aastaste vaktsineerimine, mis tõenäoliselt kaks nädalat hiljem peaks üle minema kogu rahvastiku vaktsineerimiseks. Kuigi Tallinnas on Sõle spordikeskuse ja Tondriraba jäähalli kasutamisega kogemus olemas, pole riik pealinnalt ei neid ega teisi paiku suurvaktsineerimiseks uuesti küsinud.

3. maist läheb lahti üle 50-aastaste vaktsineerimine, samas aga avatakse digiregistratuur enda kirjapanekuks samuti alles 3. maist. Inimesed, kes end praegu massiliselt kirja panna üritavad, jäävad digiregistratuuris pika ninaga.

Vaktsineerimise projektijuht Marek Seer leiab aga nii: "Pressiteates on öeldud, et avame võimaluse end regireerida – siin on sõnade mäng, see ei tähenda veel, et kohe 3. mail peaks tulema end vaktsineerima. Siin on tunnetamise koht, kas avada päev varem või siia-sinna. Koguseid ja tarneid arvesse võttes arvasime, et see kuupäev on 3. mail võimalik, ei ole välistatud, et see juhtub ka eelmisel õhtul."

Otsuse, millal 50+ vanuserühmaga alustada, tegi vaktsineerimise juhtrühm ühiselt ja otsus ka digiregistratuur 3. maist neile avada tuli samalt 28. aprilli koosolekult. Samal päeval liikusid ka 50+ inimeste andmed TEHIK-usse, mille tehnikud sihtgrupile digiloo registreerumisvõimaluse annavad.

Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink selgitas ERR-ile, et kõiki vaktsineerimisaegu ei panda ühekorraga välja, vaid raviasutused lisavad neid jupi kaupa jooksvalt. Samal ajal jätkuvad ka eelmiste sihtrühmade vaktsineerimised esimese ja teise doosiga.

"Vaktsiine on väga vähe," tunnistab Seer küsimusele, kui palju esmaspäeva hommikuks üldse esimese doosi jagu vaktsiine olemas on. "Vaktsiinide kogused ei ole väga suured. Järgmine ja ülejärgmine nädalal läheb suuresti teisteks doosideks. On vaja kannatust varuda. Olukord oleks teine, kui vaktsiini oleks vabalt käes."

Haigekassa andmetel on uueks nädalaks tulnud tellimusi kokku 67 000 vaktsiinidoosile, neist vähemalt pooled on broneeritud teisteks doosideks ja esimesteks doosideks jääb üle umbes 33 000 doosi.

Järgmisel nädalal on oodata vaktsiinitarnena 48 000 doosi, neist ligi 40 000 on Pfizer/BioNTech ja ülejäänu Moderna.

Seetõttu pole järgmistel nädalatel veel ka plaani Tallinnas spetsiaalseid vaktsineerimiskeskusi avada - vaktsiini pole lihtsalt piisavalt, et igatsetud 100 000 doosi nädalas teha.

"Olen tarnetest käsist ja jalust seotud," tunnistab Seer, kes peab mõttekaks massvaktsineerimiskeskuste avamist siis, kui laiema elanikkonna kaitsepookimiseks läheb. Kui tarned võimaldavad.

"Kuupäeva hetkel veel öelda ei oska. Sõltub, millal on järgmise vanusegrupi avamine," ütleb Seer.

Regionaalhaiglal oli küll vaktsineerimiskeskus valmis, aga riigilt tellimust ei tulnud.

"Meil oli paar nädalat tagasi valmis oma vaktsineerimiskeskus. Aga nagu me oleme avalikkuses kuulnud, vaktsiine piisavalt peale ei tulnud. Meil oli vaktsineerimiskeskuses Seewaldi krundil võimalus teha 18 000 vaktsineerimist kuus, aga kuna tellimusi ei tulnud, siis ma panin selle keskuse umbes nädal tagasi kinni. Seal me ei teinud mitte ühtegi vaktsineerimist," selgitas Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.

Confido meditsiinikeskuse juht Kadi Lambot ütles, et nemad ei plaani järgmisel nädalal üldse vaktsineerimisi teha.

"See nõuab ka natuke pikemat planeerimist. Massvaktsineerimispunktid ei ole igapäevaselt ootevalmis. Neid tuleb ettevalmistada, plaani teha. Oleme igati valmis ka suuremates mahtudes vaktsineerimises kaasa lööma kui tellimus tehakse," ütles Lambot.

Laiem vaktsineerimine on plaanis paari nädala pärast

Järgmise vanusegrupi ehk üldpopulatsiooni vaktsineerimise algusajana on seni räägitud 17. maist, ent Seer ei julge seda veel kindlas kõneviisis välja öelda.

"Suure tõenäosusega see siis toimub küll, töötame selle plaaniga. Aga alati on väike ohukohake, milliseks see tegelik tarne kujuneb," tunnistab ta.

Tallinn veel vaktsineerimise juhtrühmalt soovi Sõle spordikeskuse või Tondiraba jäähalli käikuandmiseks saanud ei ole. Just neis paigus on seni massvaktsineerimist läbi viidud.

"Tallinn omavalitsusena saab pakkuda küll endiselt pindu ja sarnast tuge. Aga see sõltub sellest, mis on tervishoiuteenuse osutajate huvi ja vajadus. Kui nad küsivad ja meie poole pöörduvad, siis saame anda kohe," kinnitab Tallinna vaktsineerimiskoordinaator Ester Öpik. "Hetkel ei ole mingit pöördumist olnud."

Linn on koos riigiga kaardistanud kuus võimalikku vaktsineerimispunkti, mida lisaks haiglatele ja perearstikeskustele käiku saab anda: lisaks Sõle ja Tondiraba spordihoonetele veel ka Kaja kultuurikeskus, Nõmme kultuurikeskus, Kalevi spordihall ja Lauluväljaku kaare all asuvad siseruumid. See ei tähenda, et kõik kuus punkti korraga või üldse käiku lähevad.

"Need on kõige optimaalsemad, mis me kaardistasime - ühel tasapinnal asuvad suured pinnad on kõige optimaalsemad," selgitab Öpik valikut.

Sõle ja Tondiraba said valitud selle järgi, et need asuvad linnaosades, kus sihtrühma vaktsineeritus on kõige madalam. Esimesed massvaktsineerimise katsed aga linnaosi suurt järele ei aidanud.

Nii on Lasnamäel üle 60-aastaseid vaktsineeritud endiselt vaid 39 protsenti ja Põhja-Tallinnas 43 protsenti. Tallinna keskmine vaktsineeritus selles vanuserühmas on 50 protsenti. Vaktsineerituse edetabelit juhivad Pirita (72 protsenti) ja Nõmme (67 protsenti) eakad.

Võrdluseks: Harjumaal, kus eakate vaktsineeritus on Ida-Virumaa järel tagantpoolt teine, kõiguvad näitajad samuti seinast seina. Üle 60-aastastest on enim vaktsineerituid Saku (75 protsenti), Kuusalu, Kose (mõlemad 73 protsenti) ja Harku vallas (71 protsenti), madalaim on vaktsineeritus aga Loksal (43 protsenti) ja Maardus (28 protsenti), ehkki viimane on enam koroonaga pihta saanud kohalikke omavalitsusi. Summaarselt on Harjumaal vaktsineeritud 53 protsenti üle 60-aastastest.

Seda edetabelit juhivad Eestis saared. Nii on Hiiumaal vaktsineeritud juba 75 protsenti ja Saaremaal 73 protsenti üle 60-aastastest. Üle 70 protsendi on näitajad ka Raplamaal (73 protsenti) ja Läänemaal (71 protsenti).

Kas siis ei võiks ehk vaktsineerimisega edasi liikuda piirkondlike erinevustega - kel eelmine eesmärk täidetud, saaks omas tempos edasi liikuda järgmise sihtrühma juurde?

Seer seda ei poolda.

"Seda tuleks väga selgelt siis kraadida ja analüüsida," ütleb ta, pidades ohuks "vaktsineerimisturismi" teket.

"Me ei tohiks niisugust turismi soodustada, kui kuskil on mingi selline tagauks," leiab ta.

Perearstidele tuli vaktsineerimise vanusepiiri langetamine ootamatult

Perearstide seltsi juht Le Vallikivi ütles "Aktuaalsele kaamerale", et huvi vaktsineerimise vastu on suur - ainuüksi tema tervisekeskuse ootenimekirjas on ligi 500 inimest. Info, et vaktsineerimise vanusepiiri langetatakse, tuli ootamatult, sest alles nädala alguses lepiti kokku, et kaitsepoogitakse 60+ vanuserühmas.

"See teadmine tuli nagu üleöö. Seda, et avaneb ka 50+, teatati meile juhtrühmaülese otsusena kolmapäeva ennelõunal ja see, et kahe nädala pärast lähevad kõik vanuserühmad valla, selgus kõigile õhtul televiisorit vaadates. Ma kohe tahaks näha, kui sujuvalt see kulgema hakkab," rääkis Vallikivi.

"See, et veel rühmasid avaneb, on iseenesest tervitatav, aga neil peaks olema vaktsiinikate ja peaks olema ka see, et tervishoiuasutustel on aega seda planeerida," ütles perearst.

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: