"Viimastel aastatel pingestunud rahvusvahelises olukorras on lääneriikidel olnud Venemaaga oluliselt vähem tavapärast läbikäimist ja poliitilisi kontakte. Sel korral ei pidanud me vajalikuks ka kõrgetasemelist diplomaatilist osalust," selgitas ministeeriumi avalike suhete nõunik Kairi Saar-Isop ERR-ile.

"Kahtlemata oli teine maailmasõda suur tragöödia ning me mälestame kõiki sõjaohvreid. 8. mail märkisime koos oma sõprade ja liitlastega 76 aasta möödumist sõja lõpust Euroopas," lisas ta.

Välisministeerium ei suutnud pea kogu esmaspäevasse tööpäeva jooksu kindlaks teha, kas Eesti esindaja osales pühapäeval Moskvas peetud 9. mai pidustustel.

"Esmaspäev on keeruline päev, kuna siis toimuvad koosolekud, millel tehakse kokkuvõtteid eelmisest nädalast ja plaane järgnevaks nädalaks," ütles ministeeriumi pressiesindaja ERR-ile, põhjendades seda, miks ei suudetud sellele küsimusele vastust anda.

Rahvusringhääling soovis teada, kas ja mis tasemel Eesti esindaja osales Venemaa pealinnas toimunud võiduparaadil.

Venemaa on aastaid püüdnud kasutada Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa üle Teises maailmasõjas oma riigi prestiiži tõstmiseks ning selleks välisriikide esindajaid Punasel väljakul peetavat paraadi vaatama kutsunud.

Samas on Venemaa agressiivne välispoliitika tekitanud olukorra, kus Moskvas on 9. mail käinud üha vähem välisriikide liidreid. Nii levis pühapäeval sotsiaalmeedias võrdlus, et kui 2005. aastal käis Moskvas võidu 60. aastapäeva tähistamas 53 riigi juhid, 2010. aastal 24 riigi liidrid, 2020. aastal kõmme liidrit, siis tänavu ainult ühe välisriigi juht - Tadžikistani president Emomali Rahmon.

A sign of #Putin's foreign policy failure:
(May 9th victory day)
2005-2021
it is ironic that #Rahmon was the only participant in the ceremony after the #Kyrgyzstan massacre pic.twitter.com/Q8Jfxmt5Pv

— Pierce Hawthorne (@berkutopia) May 10, 2021