"Leedu välispoliitika esilekerkimist on märgatud ka Eestis. Nii Eesti eelmist, Jüri Ratase juhitud kui ka praegust Kaja Kallase valitsust on kritiseeritud aeglase reaktsiooni pärast Valgevene sündmustele ning otsustamatuse eest suhetes Hiinaga," kirjutab Kuusik instituudi kodulehel avaldatud artiklis.

Kui suur hulk Euroopa riike kehtestas Valgevene lennukitele sisenemiskeelu, võttis Eestil otsuse tegemine mitu päeva. Selline aeglane reageerimine on taolist tüüpi välispoliitiliste sündmuste puhul Eesti kohta ebatavaline, tõdes Kuusik. Samal ajal on Leedust saanud Valgevene teema üks eestkõnelejaid, Vilnius avaldas kiiresti toetust sealsele demokraatiameelsele opositsioonile pärast mullu augustis toimunud presidendivalimiste võltsimist ja avas piiri opositsioonitegelastele. Samuti astus Leedu avalikult välja Hiina ja 17 Ida- ja Kesk-Euroopa riigi koostööformaadist 17+1.

Kuusik tõdeb, et kui ta räägib leedulaste või lätlastega, siis on sageli tunda, et nad vaatlevad Eestit kui võistlejat. Samal ajal Eesti ei näe enda konkurentidena Lätit ja Leedut, vaid püüab ennast võrrelda Põhjamaadega. Leedu esiletõusuga võib see aga muutuda.

"Kas see on halb?" küsib Kuusik. "Ei. On hea, kui iga Balti riik arendab välja oma tugevuse. Leedul on ühine piir Valgevenega ja see on loomulik, et talle teeb naaberriigis toimuv suuremat muret," märgib analüütik.

Läti püüab aga edendada tihedamaid suhteid Kesk-Aasia riikidega, arendades oma sellealast kompetentsi.

Eesti on seni tuntud oma küber- ja IT-alasete saavutustega, ehkki arvestades maailmas sel alal kasvavat konkurentsi, võib tekkida küsimus, kui kauaks me suudame oma liidrikohta hoida. Lisaks on Eestit nähtud seni meie piirkonna kontaktpunktina. Kuusik märgib, et mõni suvi tagasi tehtud uuringu käigus tunnistasid paljud Euroopa Liidus, et näevad just Eestit kolme Balti riigi liidrina. Kuna Eestil on lähedased suhted Läti ja Leeduga ning samas mõistab ta hästi ka Põhjamaade mõtlemist, on Tallinn hea partner siia regiooni sisenemisel, kirjutas Kuusik.

Siiski ei peaks Eesti vaatama Leedu tõusu kui kaotust. Kolm Balti riiki on kasvamas välja enesekesksest välispoliitikast. Maailmas on ka muid teemasid peale Venemaa ja meie regiooni julgeolekuolukorra. Loomulikult on see meie prioriteet, aga oma portfelli avardamine teiste teemadega üksnes tugevdab meie positsiooni oma liitlaste ja partnerite silmis, leiab Kuusik.

Tallinn peaks Vilniust toetama, see peaks isegi olema meie strateegiline siht, kirjutab Välispoliitika Instituudi teadur. Viimase aja kriitika Eesti valitsuse välispoliitika suunas, mida on peetud järgivaks, on õiglane, kuna selles paistab vähe strateegilist mõtlemist ning rohkem hooletust, märgib Kuusik.

"Praegune välispoliitika ei saa rajaneda lootusel, et kõik on sõbrad, mis tähendab, et pole vaja pooli valida ning seista oma väärtuste ja põhimõtete eest. Otse vastupidi: praegu on õige aeg seda teha. Rahvusvahelisel õigusel baseeruva maailmakorra, inimõiguste ja demokraatia nõrgenemisest rääkimine ei aita neid päästa. Tegevus aitab. Paistab, et Leedu on sellest aru saanud," tõdeb Kuusik oma artikli lõpetuseks.