Kõige enam ehk 72 protsenti ratastest varastati Tallinnas ning kolmandik kõikidest vargustest registreeriti Tallinna kesklinnas. Nelja esimese kuuga on selles linnaosas toime pandud 44 vargust, samas kui kahel eelmisel aastal oli aprilli lõpuks kesklinnast varastatud vaid 12 jalgratast.

Eelmisel aastal teatati politseile 609 jalgratta vargusest. See on 93 ratast tunamullusest rohkem. Rattavaraste jaoks olid kõige populaarsemad piirkonnad Tallinna kesklinn ja Põhja-Tallinn. Mõlemast linnaosast varastati eelmisel aastal üle saja jalgratta.

Turvaettevõtte G4S Eesti standardlahenduste direktor Tarmo Pärjala rõhutas, et 70 protsenti jalgratastest varastatakse sealt, kus puudub igasugune valve. Ja iga kolmas jalgratas varastatakse trepikojast või koridorist.

"Ekslikult arvatakse, et trepikoda on jalgratta hoidmiseks turvaline koht, sest uks on rauast ja lukus. Paraku pääsevad vargad kerge vaevaga igasse trepikotta," ütles Pärjala.

Iga neljas jalgratas varastatakse tänavalt. Siin on Pärjala sõnul lihtne nipp jätta ratas eelkõige sellisesse kohta, mis jääb mõne turvakaamera vaatevälja.

"Osad vargad valvekaamerate vaateväljas väga julgelt ei toimeta, aga kui varas otsustab siiski tegutseda, jääb politseile valvekaamera salvestise näol väärtuslik asitõend, mille abil kurjategijat tuvastama hakata," rääkis Pärjala. Ühtlasi tasub osta selline rattalukk, mille läbilõikamine võtab vargal kauem aega.

Iga seitsmes ratas varastatakse keldrist.

"Kõik, kes kasutavad koduvalve lahendust või plaanivad oma koju turvaettevõttega ühendatud valvesüsteemi paigaldada, peaks kindlasti ka panipaigale turvaseadmed lisama," sõnas Pärjala. Tema sõnul eelistab varas lihtsamat lahendust ehk murrab lahti ennekõike sellise keldriboksi, mis valve all pole.

Rattavarguste tipphooaeg ehk suvi on alles ees. Varguse ohvriks langedes tuleb kohe pöörduda politseisse. Seda tehes on oluline teada rattaraami numbrit või mõnda muud olulist tundemärki, mille abil jalgratast tuvastada.