Jalgrattavargused pole Eestis kaugeltki haruldased. Nii mullu kui ka sellele eelnenud aastal registreeriti enam kui tuhat jalgratta- ja kergliikurivargust.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri menetlustalituse grupijuht Taivo Rosi nentis, et kui ratas läheb kaduma, võib olukord üpris täbar olla. "Enamik varastatud jalgrattaid kaob ja jääbki kadunuks. Aga on selgelt ka mõned edulood. Aeg-ajalt tabame neid vargaid ja saame kätte varastatud jalgrattaid," rääkis Rosi.

Põhjus, miks varastatud jalgratas tihtipeale omanikuni tagasi ei jõua, on varaste kiire tegutsemine. "Saadud jalgratas realiseeritakse suhteliselt kiiresti ja politsei ei pruugi sellele siis enam jälile jõuda," selgitas politsei esindaja.

Rosi sõnul jõuavad varastatud rattad tihtipeale pandimajja või proovitakse neid veebis müüa. Tema sõnul üritavad pandimajad üldjuhul siiski tuvastada, kas tegemist võib olla varastatud jalgrattaga. Varastatud kraami vastu aga pandimajad huvi ei tunne.

Kui selgub, et pandimajja sattunud ese on varastatud, võtab politsei selle asitõendina ära. See tähendab ühtlasi kulu pandimajale.

Pandimajade keti Luutar juht Ljubov-Luule Emmar ütles, et nende töötajad ei pea eraldi kontrollima kauba päritolu. "Kui kliendil on kaasas dokument, siis tõstab see pandi hinda. Aga pole mõtet kliendilt küsida, kust ta toote sai, sest tihtipeale ei öelda tõtt," selgitas ta,

Samas märkis Emmar, et kui hiljem selgub, et kaup on varastatud, antakse see politseile üle. Selliseid olukordi on tema sõnul ka ette tulnud.

Kui inimene soovib eseme pandimajja viia, sõlmitakse tema ja pandimaja vahel leping. Kui aga tekib kahtlus, et ese võib olla varastatud, jäetakse leping sõlmimata. "Kui meil on eelinfo olemas kas klientidelt või politseilt mingi konkreetse asja kohta ja see tuuakse meile, siis võtame selle ära juba lepingu sõlmimise ajal."

Emmari sõnul teevad pandimajad ja politsei tihedat koostööd ning politsei edastab neile infot varastatud kaupade kohta.

Lõuna prefektuuri menetlustalituse grupijuhi Rosi sõnul sõltub karistus varguse eest jalgratta väärtusest. "Kui jalgratas või kergliikur, mis varastatakse juhtub maksma üle 200 euro, alustatakse kriminaalmenetlust," ütles ta. Erinevalt väärteomenetlusest võib kriminaalmenetluse puhul järgneda karistuseks vangistus või rahaline karistus. Kui varaste saagiks langenud ratas maksab aga alla 200 euro, võib varas saada karistuseks rahalise trahvi või aresti.