Ühe Tartu linna kortermaja trepikoda on elanike ratastest pungil. Vaatamata fonolukuga uksele varastati sealt järjest ära endise elaniku Hannamari Vaheri pere kolm lukustatud ratast.

"Meil läksid esimesed kaks ratast siis, kui rattapuid ei olnud pandud. Ja kolmas läks üldsegi koridori käsipuu küljest. Aastaga kolm ratast läks päris kulukaks," rääkis Vaher "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui meil see viimane ratas läks, oli ukse peal silt ka, et kellelgi kortermajas oli mingi uuem ratas läinud. Küll nad siis juba teavad, kuidas siia sisse saada, leidnud endale kullaaugu ja siis vahetpidamata käivad," lisas ta.

Kui eelmise aasta novembri lõpuks registreeris politsei- ja piirivalveamet Eestis 592 jalgrattavargust, siis tänavu on samal perioodil toime pandud ligi 700 vargust. Enim on varguste arv tõusnud Tallinnas ja Tartus.

"Enamasti ikkagi trepikojad ja keldrid, kuhu on jäetud ratas lahtiselt. Siin on ka inimese vastutus, et kelder ka lukus oleks. Lukustatud keldritest rattavarguste tõusust me päris rääkida ei saa," märkis PPA Tartu ennetus- ja menetlustalituse juht Timo Reinthal.

Ent suures kortermajas võivad juba trepikoja fonoluku koodi teada sajad inimesed alates praegustest ja endistest elanikest kuni toidukulleriteni.

"Tuleb vaadata, kas trepikoda on lukus, kas ratas ise on veel kuhugi lukustatud. Võib-olla on veel mõni parem paik, kus ratast hoida," ütles Reinthal.

Uues elukohas hoiab Hannamari Vaher jalgratast toas. "Ma pigem tassin teda mitme korruse vahel, kui jälle ära läheb," sõnas ta.

Kuigi varguste tipphooaeg tuleb kevadega, tuleks seega ka talvisel ajal mõelda ratta hoiukoha turvalisusele. Tõenäosus varastatud ratas tagasi saada pole suur, ent siiski tasub rattavarguse korral kindlasti teha politseisse avaldus.