Üle 40-aastased saavad end kirja panna ka siiski alles vähemalt järgmisesse nädalasse, juhul kui sinna vabu aegu tekib. Aegu lisatakse jooksvalt, vastavalt vaktsiinitarnetele.

"Vaktsineerimist ootab veel ligi 500 000 inimest ning kindlasti mai- ja juunikuu jooksul kõik soovijad ka kaitsesüsti kätte saavad," ütles vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer. "Vaktsiine hakkab nüüd aina enam tulema, kuid kohe me siiski kõiki soovijaid vastu võtta ei saa, uued ajad avanevad digiregistratuuris vastavalt sellele, kuidas vaktsiinid saabuvad ja neid lisatakse iganädalaselt."

"Jätkuvalt on pudelikaelaks vaktsiinitarned," tõdes ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Järgmisest nädalast avatakse Tallinnas kaks vaktsineerimiskeskust - kultuurikeskuses Kaja (vaktsineerima hakkab Lääne-Tallinna Keskhaigla personal) ja Tondiraba spordihallis (vaktsineerimist korraldab Ida-Tallinna Keskhaigla; alates 18. maist), keskused on avatud iga päev kell 9-20. Eesmärgiks on vaktsineerida kummaski keskuses vähemalt 15 inimest tunnis ja 800 inimest päevas. Edaspidi, kui tarned kasvavad, peaks kasvama ka vaktsineerimise tempo. Keskustes vaktsineeritakse Pfizer/BioNTech vaktsiiniga.

Vastavalt vaktsiinide tarnele ja inimeste huvile võidakse avada veelgi vaktsineerimiskeskuseid. Need, kellel, on esimene vaktsiinidoos juba saadud, saavad teise doosi samas kohas, kus esimese. Näiteks inimestele, kes said esimese doosi vaktsineerimistalgute korras Tallinnas Sõle spordihoone keskuses, tehakse teise doosi ajaks sealne keskus taas lahti.

Vaktsineerimiskeskused avatakse ka Ida-Virumaal Ahtmes ja Narva haiglas.

Pärnu haigla jätkab vaktsineerimist senisest suuremas mahus ravispaahotellis Tervis ja haigla hoones.

Tööd jätkab ka juba tegutsev vaktsineerimiskeskus Tartus A. Le Coqi spordihoones. Ka seal vaktsineeritakse Pfizeri vaktsiiniga.

Lisaks jätkavad vaktsineerimisega Rakvere haigla, Kuressaare haigla, Hiiumaa haigla, Viljandi haigla, Jõgevamaa haigla, Raplamaa haigla, Läänemaa haigla, Järvamaa haigla, Lõuna-Eesti haigla ja Valga haigla.

Perearstid jätkavad eeskätt riskirühmade ja eakate vaktsineerimisega ning teiste dooside manustamisega, kuid vanemaealised ja riskirühma kuuluvad inimesed on oodatud ka vaktsineerimiskeskustesse.

"Digiregistratuurist võib aja saada kiiremini kui perearsti kaudu," soovitas perearst Le Vallikivi.

COVID-19 vaktsineerimiseks tuleb broneerida aeg digiregistratuuris või vaktsineerimist läbi viiva asutuse telefonil. Elavasse järjekorda ei ole mõtet minna.

Kodudes vaktsineerimine alanud vaevaliselt

Jansseni vaktsiiniga on esimese kahe nädala jooksul vaktsineeritud alla 400 inimese. Ometi on vaktsiini tarnitud Eestisse üle 8000 doosi ning selle sihtrühm on hinnanguliselt 15 000 inimest. See vaktsiin on mõeldud eeskätt kodus vaktsineerimiseks, sest on ühedoosiline - seda süstitakse lamavatele haigetele, eakatele, puudega inimestele ja nende hooldajatele.

"See pole käivitunud võib-olla oodatud tempos," möönis Marek Seer.

Perearst Le Vallikivi täiendas, et Jansseni vaktsiiniga kaitsepookimine on logistiline väljakutse, sest kasutusel on mitmedoosilised viaalid, mis tähendab, et enne ei saa vaktsineerimist ette võtta, kui igale doosile on vaktsineeritav mõistlikus kauguses olemas. Nimelt säilib vaktsiin avatuna külmikus kuus tundi ja toatemperatuuril vaid kaks tundi.

"Terve pinu inimesipeab olema, kellele seda järjest teha," põhjendas Vallikivi. "Sellise nimekirja kokkupanek on väljakutse. Peab kogunema piisav arv lamajaid inimesi või nende hooldajaid, et saaks seda protsessi planeerida."

Järgmisest nädalast hakatakse Jansseni vaktsiiniga vaktsineerima ka väljaspool kodusid. See võetakse kasutusele nii Tallinnas, Tartus kui ka mitmetes maakonnahaiglates.

Eestisse peaks mai- ja juunikuu jooksul esialgsete tarnegraafikute alusel tulemas suurusjärgus 900 000 doosi vaktsiini, seejuures iganädalased kogused suurenevad märgatavalt alates mai lõpust.

Teisipäeva hommikuse seisuga on Eestis vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu vaktsineeritud 375 561 inimest, mis on 35 protsenti täisealisest elanikkonnast.