Me võime üldiselt rahul olla, meil on vaktsiine, neid tuleb riiki regulaarselt, inimesed saavad järjepanu kaitset. Lisaks on meil hulk inimesi, kes viiruse läbi põdenud, kaitse seeläbi saanud. Mõnel on see kaitse saamine kulgenud kergemalt, teisel raskemalt.

Lõputu on ka arutelu, kas Eesti valitud tee, teise süsti tähtaega fetišeerida, on olnud õige või vale. Soomes on tehtud 2,25 miljonit süsti, neist 12 protsenti on teine doos. Eestis on miljoni elaniku kohta surnud 917, Soomes 168 inimest. Kas ühe doosi poliitika ja nende numbrite vahel on seos, mina pole teadlane seda hindama.

Kindlasti on erinev olnud ka lähenemine piirangutele, samuti rahvastiku käitumine. Kas ühe doosi poliitika, haiglasse sattumise (Eestis tipphetkel 737 ja Soomes 313 inimest) ja nakatumisnäitajate erinevuse vahel on seos ja selle järeldamiseks ilmselt teadlane olema ei pea. Aga see selleks, see arutelu on lõputu.

Sealjuures on keeruline arutleda, kui üks arutelu osapool on kinni kinnisidees, et kõik väljastpoolt tulevad ideed on üldjuhul mittesobivad. Mäletate, kuidas Kuressaare haigla sai pahandada, et lõi õue drive-in testimispunkti ning see kästi esiti kinni panna? Neid näiteid on palju.

Eesti sai endale veidi aega tagasi vaktsineerimisjuhi. Kõik lootsid ja arvasid, et nüüd saab kõik korda. Tuleb tark, varasema tervishoiusektori kogemusega inimene ja lööb korra majja. Möödus mõni päev ja temagi oli ametnike poolt ära tinistatud nagu mitmed poliitikud varasemalt.

Ma võin eksida, aga kas me oleme näinud mõnda intervjuud, milles vaktsineerimisjuht Marek Seer ei räägi defitsiidist? Alles kaks päeva tagasi teatas ta "Terevisioonis", et järgmisel nädalal saab eapiirita vaktsineerimise käigus avada umbes 20 000 kohta esmasteks süstideks, kui vaktsiinitarned peavad. Vanasti öeldi, et mida kauem ühte asja korrutad, seda usutavamaks see muutub. Mulle tundub, et nii ongi juhtunud ja paljudega juhtunud.

Ma tegin talvel ettepaneku, et riik peaks avalikustama, kui palju vaktsiinidoose on Eestisse saabunud. Kui te vaatate terviseameti kodulehekülje väga head ülevaatlikku koroonakaarti, siis kõike muud te seal leiate, aga seda, mitu doosi riiki on saabunud, elik kui palju on mujal kui õlavarres, te sealt ei leia.

Seda infot ei saadeta igal hommikul ka riigi poliitilisele juhtkonnale ega ametnikele, kes igal hommikul uute nakatumiste, vaktsineeritute arvu osas infot saavad. Ka selle kohta, milline on vaktsineeritute protsent teatud vanusegruppides jne.

Mida aga neile regulaarselt ei edastata, on see, kui palju on hetkel süstimata doose. Seetõttu peab seda tabelit pidama igaüks ise, kes moel või teisel info kokku koguda saab. Kui teavet hoitakse kiivalt terviseameti kinniste uste taga, siis hakataksegi uskuma seda, mida korduvalt rahvale tõsimeeli korrutatakse.

Lõpetuseks numbritest. Reede õhtuks on Eestisse jõudnud kokku 705 730 doosi vaktsiini. Reedeks on süstitud 566 109 doosi. Käesoleva nädala lõpuni on Eestis 139 621 doosi, mis ootavad oma aega ja kohta. Need doosid ei saabunud eile. Kui reedest pühapäevani süstitakse Eestis vähem kui 39 622 doosi, siis on kolmandat nädalat järjest Eestis esmaspäeva hommikul süstimata üle 100 000 doosi vaktsiini. Ja esmaspäeval tuleb jälle juurde (42 120).

Nagu ka varasemalt, öeldakse seepeale, et selle hulgas on teise doosi varud, AstraZeneca tarned on ebaühtlased, tarne tuli alles neljapäeval. Selge, kuid kui te ka kogu AstraZeneca laojäägi sellest 100 000 doosist maha arvutate, on kümned tuhanded doosid esmaspäeval ikka ootel, mitte õlavarres.

Mul on lihtsalt erakordselt kahju nendest inimestest, kelle lähedased on pidanud taluma selle viiruse väga ränka põdemist või lähedaste kaotust. Osaliselt seetõttu, et elementaarne töökorraldus lonkab.

Kommentaaris kasutatud andmed: https://ourworldindata.org/, terviseamet, sotsiaalministeerium.