Doonorkoerad ja -kassid päästavad liigikaaslaste elusid

Foto: Erakogu

Nagu inimeste operatsioonide puhul on vaja verd üle kanda, on seda vaja ka loomakirurgias. Eestis ongi mõned neljajalgsed doonorid, kes selleks puhuks oma verd korduvalt annetanud. Lisaks koertele on olemas ka doonorkassid.

Raske on leida väliselt kahe erinevamat koera kui tiibeti mastif Boo ja brabandi
grifoon Toffy. Kuid kaks koera, kelle kaaluvahe on 50 kilogrammi, on tegelikult verevennad, sest kriitilisel hetkel päästis suurem koer väiksema sõna otseses mõttes oma verega, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Eelmise aasta juulis viis Liisa Väli oma armastatud lemmiku halva enesetunde tõttu Viimsi loomakliinikusse. Omanikule ootamatult võttis olukord pöörde, mida ta ei osanud halvimas unenäoski ette näha.

"Kui kell neli tuli mulle kõne, et Toffyl on väga tugev vereaneemia, et me oleme kiirabiga ühenduses ja palun minge nüüd ruttu sinna, siis minul tekkis kohe loomulikult paanika: mis on vere aneemia, mis edasi saab, kuidas me edasi peame käituma, kas nüüd on kõik?" meenutas Liisa.

Murest murtud naine kihutas kriitilises seisus lemmikuga loomade kiirabisse
Mustamäel, kuhu viieaastane grifoon sisse võeti. Paar tundi hiljem sai ta arstidelt järgmise äreva info.

"Kell oli kaheksa õhtul, kui helistas mulle arst ja Toffy oli siis laua peal, talle tehti
ultraheli ja öeldi, et põrn on suurenenud hästi tugeva vereaneemia näidustusega, hetkel on lisahapniku all, täistuuridega tilkade all, olge valmis, et meil on vaja arvatavasti teha vereülekanne," kirjeldas Liisa.

Kui inimeste puhul on vajalik veri vastavasse panka varutud, siis koerte puhul eraldi verepanka ei ole. Siin tulevadki mängu doonorkoerad, kellelt – kui veregrupp sobib – veri võetakse ja sisuliselt kohe patsiendile üle kantakse.

"See on põhimõtteliselt aja küsimus, kas me jõuame selle vere nii kiiresti kätte saada ja üle kanda. Mõni patsient ei pruugi jõuda seda ära oodata. See ongi põhjus, miks me alati otsime doonoreid. Eriti suur probleem on kassidega, inimesed ei tea, et nende täiesti tavaline kodukass Miisu võib olla elupäästja," rääkis loomaarst Elin Põldemaa.

Loomade kiirabi nimekirjas on 70 doonorkoera, aga kuna juhuslikult oli laupäeva õhtu, hakkas Liisa ka oma koeraomanikest sõbrannasid läbi helistama. Esimesena leiti kaks bullterjerit, kelle veri küll sobis, aga kriitilises seisus Toffy vajas veel ülekandeid.

"Istusin laupäeval seal kliinikus ja ütlesin arstidele, et mina siit enne ei lähe, kui olen leidnud selle koera," ütles Liisa.

Erki Korbi ja tema abikaasa majesteetlikud mastifid Boo, Nora ja Bagira on pälvinud iludusvõistluste tiitleid üle Euroopa. Tol rahulikul suvisel laupäeval tuli neil ootamatut hüpata keset elu ja surma võitlust.

"Ühel hetkel äkki Reena (Erki abikaasa) sõbranna helistab talle ja küsib, et mis veregrupid teie koertel on. Me ütlesime, et me ei tea. Siis panime kolm koera autosse /.../ ja sõitsime loomade kiirabisse. Ütlesime arstile, et vali nüüd, siin on kolm koera," rääkis Erki.

Boo veregrupp sobiski Toffy omaga.

"Ühelt koeralt me võtame 450-500 ml verd, me kogume selle enamasti esikäpa veenist. Selle vere võtmine võtab keskmiselt pool tunnikest aega. Koer peab ise olema hästi rahulik, koertelt me võtame seda ärkvel peast. Näiteks kasside puhul me teeme kerge rahustuse," selgitas Põldemaa.

Toffy elu päästmiseks oli vaja lõpuks kokku kolme doonorkoera, kes kriitilisel hetkel välja tulid.

Vajadus doonorloomade järele on suur

Erki Korp on karjääri jooksul töötanud erinevates sotsiaalvaldkonna asutustes, näiteks Tallinna Laste turvakodus, ja praegu juhib Tallinna Heleni kooli, kus õpivad erivajadusega lapsed. Seetõttu on justkui loomulik, et pärast Toffy päästmist on tema koertest saanud regulaarsed doonorid ning reageerinud mitmele SOS-olukorrale.

Verd loovutav koer peab olema vaktsineeritud ja terve ning kaaluma vähemalt 25 kilogrammi. Seejuures tõug ei ole oluline: krants võib päästa pärjatud tõulooma elu ning vastupidi. Tasu selle eest ei maksta, võib-olla ainult loomale parem ninaesine.

Loomade kiirabi arst Elin Põldemaa kinnitas, et vereülekandeid tehakse nende kliinikus iga nädal. Vajadus doonorkoerte ja -kasside järele on suur ning kõik on oodatud endast märku andma.

"Tundub, et mingisuguseid kõrvalmõjusid väga ei ole. Me tavaliselt ütleme, et see päev võiks olla rahulik, anda palju süüa-juua koerale, hoida natuke rahulikumas režiimis. Aga nii palju kui mina olen suhelnud doonorkoerte omanikega, ei ole midagi märgatud, et oleks mingisuguseid kõrvalmõjusid. Tundub, et koerad on vastupidavamad kui inimesed, meil ei ole kunagi olnud seda, et koer minestaks, kui temalt verd võetakse," kirjeldas Põldemaa koera doonoripäeva.

"Tegelikult, kui sul see protsess on kord läbi tehtud, siis sa järgmine kord enam ei
kahtlegi, ei mõtle. Sa saad aru, et see on oluline. Võttes ennast lemmiklooma omanikuna ja kunagi ei taha sellisesse seisu sattuda, et su koer on halvas seisus, siis ma arvan, et iga looma elu väärib päästmist ja kui sul see võimalus on, siis tuleb lihtsalt teha neid asju," ütles Boo omanik Erki.

Vereülekandeid tehakse ka teistes suuremates loomakliinikutes.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: