Kaitsevägi ja liitlased võivad saada õiguse kriisiajal verd koguda
Sotsiaalministeeriumi plaani järgi antakse kaitseväele sõja- või kriisiajal õigus koguda verd, ühtlasi saaks kaitsevägi sõjaolukorras, kus tarneahelad on häiritud, jagada verevarusid ka liitlastega.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele plaani, mis kaasajastab inimpäritolu materjalide, näiteks vere, kudede, rakkude ja elundite käitlemisega seotud reegleid.
Nii näiteks saavad kaitsvägi ja kaitseliit kriisi- või sõjaolukorras õiguse verd koguda ja üle kanda ilma tavapärase tegevusloata.
"Need üksused ei pea taotlema tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, vaid saavad riikliku hädaolukorra lahendamise kava järgi tegutseda. Nad saavad ise vabatahtlikelt verd koguda, jagada seda haiglate ja verekeskustega ning teha vajadusel ka vereülekandeid kannatanutele," selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan.
Kui tegu on hädaolukorraga, siis lubatakse kaitsejõududel teatud piirides kõrvale kalduda ka verega seotud ohutusnõuetest. Seda juhul, kui inimeste elu sõltub veretarnete kiirusest.
Niisamuti plaanib ministeerium võimaldada verevarusid omavahel jagada ka Eesti üksustel ja liitlasvägedel. Ter-Minasjan ütles, et praegu on see kõik õiguslikult väga keeruline.
"Jah, nad peaksid siis taotlema tegevusluba ja see oleks väga keeruline. Tegelikult ei ole hetkel selleks õiguslikku alust, aga nüüd tekitasime selle võimaluse juhuks, kui läheb vaja – kuigi loodame, et ei lähe," lausus ta.
Arutletakse ka kunstliku viljastamise vanusepiiri tõstmise üle
Sotsiaalministeerium plaanib muuta ka kunstliku viljastamisega seotud seadusi. Näiteks laiendatakse naissoost partnerite õigusi. Kui praegu peavad naispartnerid olema kunstliku viljastamise teel ühise lapse saamiseks abielus, siis tulevikus enam mitte. Nii, nagu see on ka mehe ja naise suhte korral.
Tervisekassa rahastab praegu Eestis kunstlikku viljastamist kuni 40. eluaastani. Sotsiaalministeeriumi nõunik rääkis, ministeeriumis on alanud arutelud, kas seda vanusepiiri tõsta ehk kas laiendada tervisekassa rahastust.
"Ma arvan, et me peame erialaühingutega kõigepealt läbi rääkima ja siis saame edaspidi otsustada. Seda ei otsusta ametnikud, kui palju me teenust laiendame, kõik sellised otsused sünnivad asutuste ja professionaalide koostöös," lausus ta.
Toimetaja: Karin Koppel
