11. mail toimus Kaasani linnas kooli nr 175 vastu rünnak. Selle kooli vilistlane, 19-aastane Ilnaz Galiavijev astus keset päeva koolihoonesse ja avas tule poolautomaatsest püssist, millega ta eelnevalt rahulikult tänaval seda peitmata jalutas. Kokku hukkus üheksa inimest, neist seitse last. Kakskümmend inimest said erinevate raskustega vigastusi.

President Vladimir Putin andis Rosgvardia juhatajale Viktor Zolotovile käsu karmistada relvaloa saamise reegleid. Rosgvardia ehk vene kaardivägi loodi mõni aasta tagasi ja nad said pildile peamiselt tänu opositsiooni miitingute laialiajamisele.

Tegelikult andis Vladimir Putin sama käsu juba 2018. aastal. Toona tuli Krimmi linnas Kertšis 18-aastane Vladislav Rosljakov kolledžisse, kus ta õppis, ja avas samuti tule poolautomaatsest püssist. Surma sai 20, haavata 67 inimest. Rosljakov sooritas pärast seda enesetapu.

Siis räägiti samuti palju relva soetamise reeglite karmistamise vajalikkusest, sest nii Galiavijev kui ka Rosljakov ostsid oma püssid täiesti legaalselt. Esimene idee oli tõsta relva soetamise vanusepiirangut, aga see seaduseelnõu jäigi vaid eelnõuks.

Riigiduuma julgeolekukomisjoni aseesimees Ernest Valejev andis juba mõista, et ka seekord on vähetõenäoline, et saadikud tõstavad relva soetamise vanusepiiri. Tõsi, miks 18-aastasele noormehele antakse kätte Kalašnikov, kui ta sõjaväkke kutsutakse, aga tsiviilelus ei ole tal õigust relva omada?

Mingi loogika siin on. Samal ajal märgivad psühholoogid, et vanusepiiri tõstmine vähendaks tõenäosust, et noor relvastatud psühhopaat valib sihtmärgiks just oma endise kooli. Ajaga võib viha oma endise kooli vastu vaibuda. Muidugi, psühhopaadil võivad tekkida uued vihaobjektid, aga vanusepiirangu tõstmine võib löögi alt välja viia just koolilapsed.

Tõendi saab osta

Muide, psühholoogidel on palju tõsisemad etteheited praegusele vaimse tervise kontrollsüsteemile. Peaaegu igas vene koolis töötab lastepsühholoog, kuid viimase kümne aasta jooksul on langenud laste arv, kes nende poole pöörduvad.

See on seotud sellega, et pöördumine psühholoogi poole on vabatahtlik. Mitte keegi ei saa sundida noort minema psühholoogi vastuvõtule ilma tema vanemate nõusolekuta ja alates 15. eluaastast ilma noore enda nõusolekuta. Lõpuks hiilivad just need, kes vajavad psühholoogi abi, spetsialisti kabinetist mööda. Mitte keegi ei taha saada külge "häbimärki", mis võib edaspidi takistada mitte ainult relvaloa, vaid ka autojuhiloa saamist.

Kogu selles loos on veel üks oluline moment – koolide turvalisus. Praegu ei ole enamikes Venemaa koolides korralikku turvateenust, on ainult eraturvafirma töötaja ja maksimum, mida ta võib teha, on vajutada häirenupule ja kutsuda välja politsei.

Paljudel koolidel aga pole sedagi. Näiteks Kaasani koolis jõudis turvanupule vajutada haavata saanud koristaja. Nüüd kostuvad üleskutsed anda kõik Venemaa koolid Rosgvardia kaitse alla. Venemaal on aga üle 42 000 kooli ja nende kaitsmiseks on vaja lausa väikest armeed, umbes 170 tuhat relvastatud meest.

Riigiduuma informatsioonipoliitika komisjoni juht Aleksandr Hinštein arvutas kokku, et kui eraturvafirma teenused maksavad koolile 134 tuhat rubla ehk poolteist tuhat eurot kuus, siis Rosgvardia valvepost hakkaks maksma 170 tuhat ehk peaaegu kaks tuhat eurot kuus. Selliseid kulusid ei saa Vene riigieelarve endale lubada. Lisaks ei paista Rosgvardia samuti entusiastlik olevat mõttest võtta endale vastutus kõikide vene koolide turvalisuse eest.

Teoreetiliselt vastutab selle eest, et relv ei satuks psühhopaadi või psühholoogiliste häiretega isiku kätte, psühhiaater, kes väljastab taotlejale tõendi tema vaimse tervise kohta. Ilma selle tõendita relvaluba taotleda ei saa. Eestis kehtib selles osas sama kord. Kuid aga lihtne otsing vene internetis näitab, et sellise tõendi saab osta umbes tuhande kahesaja kuni tuhande viiesaja rubla ehk vähem kui 20 euro eest, arsti juurde minna pole muidugi vaja.

Isegi kui taotleja läheb ise spetsialisti juurde, kestab vastuvõtt umbes 15 minutit ja arstil ei ole ligipääsu patsiendi haigusloole. See tähendab, et kui inimesel on näiteks depressioon või on tal olnud skisofreenilisi episoode või näiteks on tal kalduvus suitsiidsusele, tarbib mingeid ravimeid, aga on käinud oma probleemidega teise arsti juures, siis relvaloa saamiseks vajamineva tõendi väljastav psühhiaater seda haiguslugu nägemata ei tea.

Loogiline oleks kõikide andmebaaside ühendamine, kuid arstid ise väidavad, et sel juhul hakkavad inimesed kartma isiklike andmete lekkimist ja pöörduvad järjest vähem psühhiaatrilise abi poole.

Jahipidamine kui staatuse märk

Praegu on Venemaal tsiviilkäibes kuus miljonit kuussada tuhat relva. Relvaluba on umbes neljal miljonil vene kodanikul. See on natuke üle kahe protsendi, põhimõtteliselt sama nagu Eestis. Valdav enamik relvi on mõeldud jahipidamiseks ja enesekaitseks.

Püstolid ja revolvrid on Venemaal tsiviilkäibes keelatud. Kokku võib ühel vene inimesel olla viis sileraudset ja viis vintraudset püssi. Relvaloa saamiseks tuleb läbida spetsiaalsed kursused ja vintraudse relva ostmiseks tuleb omada sileraudset relva vähemalt viis aastat.

Nagu näha, paistavad reeglid karmid, aga nagu näitab Kaasani tragöödia, ei suuda need reeglid taolisi juhtumeid välistada. Ettepanekud reeglite karmistamise kohta on olnud riigiduumas teemaks pidevalt. On pakutud varianti mitte anda relvaluba neile, kes on juhtinud autot umbjoobes, ja neile, kelle vastu on esitatud süüdistusi koduvägivallas ja agressiivses käitumises, aga need ettepanekud ongi jäänud vaid ettepanekuteks.

Isegi kui 2018. aastal käskis Vladimir Putin pärast Kertši tulistamist karmistada kontrolli relvade üle, läks riigisüsteem hoopis vastupidises suunas. Näiteks riigiduumas on praegu läbivaatamisel seaduseelnõu, mis näeb ette relvaloa kehtivusaja pikendamist kuni kümne aastani. Miks siis saadikud ja ametnikud ei kuula presidendi sõna?

Osaliselt vastab sellele küsimusele fakt, et jahipidamine kui ellujäämiseks oluline oskus jääb aktuaalseks ainult Siberi ja Kaug-Põhja põlisrahvaste jaoks. Ja me pole kuulnud taolistest tragöödiatest sealkandis.

Teisest küljest on jahipidamine paljudele ametnikele, saadikutele ja ärimeestele justkui staatuse märk. Ja vene eliit ei taha endid muidugi piirata. Samuti ei saa Vene riik tunnistada, et ta ei suuda vältida Kertši ja Kaasani tragöödiate kordumist.

Üks peamistest põhimõtetest, millele toetub Venemaa praeguse võimu legitiimsus, on just väide, et inimesed elavad võib-olla mitte väga rikkalt, aga see-eest tagab riik nende turvalisuse nii välis- kui ka ka sisevaenlaste eest. Lõppude lõpuks, ega Venemaa suurtes linnades tuhanded valvekaamerad niisama ripu. Võib-olla on asi selles, et need kaamerad on suunatud mitte püssiga jalutava mehe kinnipidamiseks, vaid mingiteks muudeks ülesanneteks.

Vene sotsiaalvõrgustikes levib juba must huumor, et kui Ilnaz Galiavijev jalutaks tänaval mitte püssiga, vaid plakatiga "Navalnõi vabaks!", siis ta küll oma endisesse kooli ei jõuaks, sest sellisel juhul oleks politsei kohal juba paari minutiga.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.