Kertši koolirünnaku ohvrite arv kasvas, õhus on veel palju küsimusi ({{commentsTotal}})

{{1539853620000 | amCalendar}}

Võimude teatel on Kertši õppeasutuses kolmapäeval toimunud rünnaku ohvrite arv kasvanud.

Viimaste andmete kohaselt hukkus plahvatuse ja massitulistamise tagajärjel 20 inimest. Lisaks sooritas enesetapu ka rünnaku korraldamises kahtlustatud noormees, 18-aastane Vladislav Rosljakov, kes oli sama õppeasutuse õpilane, vahendasid Meduza (SIIN, SIIN ja SIIN), Unian ja Venemaa uudisteagentuurid.

Hukkunute seas on viis õpetajat ning kokku 15 õpilast, kellest 11 olid alaealised. Kertši polütehnilises kolledžis õppisid noored alates 14. eluaastast. Kõik hukkunud on tuvastatud ning nende nimekiri on ka avalikustatud.

Haiglas viibis neljapäeva hommikuse seisuga 44 vigastatut, kellest seitsme seisund on kriitiline. Kolm vigastatud on arstide hinnangul veel raskes seisundis ning 34 inimesel on keskmise raskusega vigastused.

Rünnaku kohta on teada, et plahvatuse põhjuseks oli sööklasse paigaldatud isevalmistatud lõhkeseadeldis, kuhu oli lisatud metallitükke. Pärast plahvatust liikus noormees hoones ringi ning tulistas vintpüssist. Hukkunutel ja vigastatutel oli nii plahvatusest põhjustatud vigastusi kui ka kuulihaavu, kusjuures hukkunute seas on rohkem kuulihaavadega inimesi, vigastatud on aga peamiselt plahvatuse läbi kannatada saanud.

Noormehe motiivi ja isiku kohta on ametlikult veel vähe teada, kuid meedias ja sotsiaalmeedias levib rohkelt - sageli vastuolulist - informatsiooni. Näiteks on väidetud, et noormees kandis oma õpetajate või koolikaaslaste vastu vimma. Samuti väidetakse, et ta oli sotsiaalmeedias paistnud silma Venemaa presidendi Vladimir Putini ning nn Novorossija idee pooldajana, kuid samal ajal paistis ta olevat ka huvitatud erinevatest lääneriikides tähelepanu pälvinud koolitulistajatest. Senine informatsioon viitab sellele, et noormees kavandas rünnakut vähemalt kaks kuud.

Lisaks on rünnaku puhul endiselt vastuseta ka mitmed muud küsimused.

Peamiseks küsimuseks on see, kuidas õnnestus noormehel hankida lõhkeainet ja relv Moskva poolt okupeeritud Krimmi poolsaarel, kus Venemaa võimud on endi sõnul kõrgendatud valmisolekus ning näiteks Ukraina-meelseid inimesi ja krimmitatarlasi jälgitakse ja peetakse ka regulaarselt kinni. Tulirelva puhul on allikate kinnitusel teada, et Rosljakov oli saanud oktoobris jahirelva loa, kuid ka sellisel juhul ei selgita see täielikult tema relvastust, eriti suurt laskemoonavaru, sest Venemaal kehtivad tulirelva ja laskemoona soetamisele paljude riikidega võrreldes küllaltki karmid reeglid.

Õppeasutuse sissepääsude juurde olid äsja paigaldatud metallidetektorid, kuid nagu selgub, siis praktikas neid väga ei kasutatud ega neile tähelepanu ei pööratud. Samuti ei olnud õppeasutuses valvet või sissepääsu juures turvameest, kuigi kohalike võimude kehtestatud korra kohaselt peaks nii olema.

Venemaa võimud otsivad praegu taga ka Kertši kooliründaja võimalikku kaasosalist.

Moskva poolt annekteeritud Krimmi juhiks pandud Sergei Aksjonovi sõnul tegutses Rosljakov koolis üksinda, kuid võimude arvates võis tal olla kaasosaline, kes aitas rünnakut kavandada.

"Eesmärk on välja selgitada, kes teda selleks kuriteoks õpetas," lausus Aksjonov. "Ta tegutses siin üksinda, seda me teame. Aga minu ja mu kolleegide arvates ei saanud see nurjatu valmistuda selleks rünnakuks üksinda."

Meduza on teinud kokkuvõtte ka meedias ilmunud artiklitest, kus on saanud sõna inimesed, kes olid juhtunu otsesed pealtnägijad.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: