Krimmi õppeasutuse rünnakus hukkus vähemalt 18 inimest ({{commentsTotal}})

{{1539770400000 | amCalendar}}

Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarel Kertši sadamalinnas kärgatas kolmapäeval plahvatus kohalikus polütehnilises kolledžis. Venemaa meedia andmetel on hukkunud vähemalt 18 ja saanud viga umbes 40 inimese. Võimude teatel oli tegu rünnakuga, mille ühe korraldajana on mainitud praeguseks enesetapu sooritanud sama kooli õpilast.

Praeguseks on võimud teatanud juhtunu kohta järgmist:

* hukkus vähemalt 18 ja sai viga umbes 40 inimest;

* rünnaku näol oli tegu nii plahvatuse kui ka tulistamisega;

* rünnakus kahtlustatakse samas kolledžis õppinud noormeest, kes sooritas sündmuskohal enesetapu;

* võimud siiski ei välista võimalust, et olla võis ka teisi ründajaid;

* rünnaku motiiv pole veel teada;

* Venemaa meedias ja sotsiaalmeedias on välja toodud seda, et noormehe näol paistis olevat tegu Vladimir Putini ja nn Novorossija fänniga ning samal ajal tundis ta intensiivset huvi koolitulistajate vastu. Samuti oli tal etteheiteid kolledži õpetajatele ning ta andis sotsiaalmeedias mõista soovist kätte maksta.

Juhtunust teavitamise kulg

Uudisteagentuur RIA edastas kõigepealt, et tegu oli gaasiplahvatusega.

Hiljem hakkasid Venemaa võimuesindajad rääkima terroriaktist.

Kõigepealt teatas riiklik terrorismivastane komitee, et plahvatuse põhjustas seni tuvastamata lõhkeseadeldis ning et käimas on töö lisaplahvatuste ennetamiseks.

Kreml aga teatas, et üheks uurijate versiooniks on see, et Krimmi kolledžis toimunu oli terroriakt ning et president Vladimir Putin on andnud julgeolekuteenistustele ülesande plahvatuse põhjus kindlaks teha.

Venemaa rahvuskaardi esindaja ütles omakorda infoagentuurile TASS, et tegu oli isevalmistatud pommiga.

Venemaa juurdluskomitee kinnitas hiljem, et hukkunute arv on suurenenud kolmeteistkümneni. Vigastatuid olevat üle viiekümne ning suurem osa neist on teismelised. Kolledži õpilased on vanuses alates 14. eluaastast.

Uurijate sõnul plahvatas metallitükke sisaldanud pomm kolledži sööklas.

Moskva poolt Krimmi juhiks seatud Sergei Aksjonov rääkis Interfaxile, et hukkunute arv olevat juba tõusnud 18 inimeseni.

Rünnakus kahtlustatakse tema sõnul kolledži õpilaseks noormeest, kes olevat sündmuskohal enesetapu sooritanud.

Hiljem andsid juurdluskomitee ja terrorismivastane komitee juhtunust järgmise ülevaate.

Kolledžis juhtunu näol oli tegu rünnakuga, mille sooritamises kahtlustatakse samas kolledžis õppinud Vladislav Rosljakovi.

Noormees korraldas metallitükke sisaldanud isevalmistatud pommiga plahvatuse õppeasutuse sööklas. Lisaks liikus ta ruumides ringi vintpüssiga ning tulistas inimeste pihta. Seejärel lasi ta end maha ning võimuesindajad leidsid tema surnukeha sündmuskohalt.

Uurimiskomitee sõnul näitab esialgne hinnang, et kõik ohvrid surid kuulihaavade tõttu, kuid osadel andmetel said paljud ohvrid ka plahvatuse tõttu vigastada.

Samas ei välista võimud seda, et rünnaku sooritamisega võis olla seotud ka teisi inimesi ning seetõttu jätkatakse tööd võimalike kaasosaliste tuvastamiseks.

Noormehe motiivi pole praeguseks veel - vähemalt maetlikult - välja selgitatud, kuid juurdluskomitee on muutnud juhtumi käsitlemiseks mõeldud terminit - kui varem räägiti terroriaktist, siis nüüd räägitakse massimõrvast.

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et rünnak oli traagiline sündmus. Krimmis on alates neljapäevast kuulutatud välja kolmepäevane lein.

Kooli direktor rääkis hoonesse tunginud relvastatud isikutest

Kolledži direktor Olga Grebennikova rääkis kohalikule Krimmi meediale, et lisaks plahvatusele olid hoonesse tunginud ka relvastatud isikud, kes plahvatusi korraldasid ning inimeste pihta valimatult tulistama hakkasid.

Tema sõnul olevat hukkunute hulgas nii õpilasi kui ka kolledži töötajaid.

Kohalikest kiirabiautodest ei piisanud

Sündmuskohale saabus hulgaliselt kiirabiautosid ning kella 12.25 paiku teatati, et kõikide vigastatute transpordiks jääb parajasti kasutada olevatest autodest väheks. Seetõttu kasutati kiiraabiautode asemel ka ühistranspordi sõidukeid.

Pealtnägija selgitas Reutersile, et Kertšis on võimud hakanud evakueerima ka teisi õppeasutusi ja lasteaedu.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas, et sündmuskohale saadetakse appi sõdureid ja muud abi.

 

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: