Eestimaa looduse fondi ettepanekul laieneks praegu 43 568 hektaril paiknev Alutaguse rahvuspark 28 000 hektari võrra. Kolmapäeval ligemale saja osalejaga veebis toimunud laiendamiskoosolekul ütles Eesti Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo, et ELF pole huvitatud looduse kaitsmisest eraomanike heaolu arvelt.

Lisaks ELFile tahab Keskkonnaamet laiendada lendoravate püsielupaikade kaitset 1656 hektari võrra, mis osaliselt kattub ELFi laienemisettepanekuga, kuid ulatuks lisaks Ida-Virumaale ka Lääne-Viru- ja Jõgevamaale.

Alutaguse vallavanemale Tauno Võhmarile on oluline laienemisprotsessides majanduslike mõjude hindamine. Vald on ka omalt poolt seda veidi teinud ning leidnud, et mõju ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse aastas.

Kohalike elanike sõnul on lendorava kaitseala laiendamise ettepaneku tegijad arvutanud, et laiendamisega seotud eraomandis metsamaa maksumus on kokku umbes 2,6 miljonit eurot. Metsaomanikke esindava Evelyn Hintsi hinnangul on see summa 10 korda suurem. Hintsi sõnul on koos juba 221 allkirja rahvuspargi laiendamise vastu.

Eesti looduskaitse seltsi juhatuse liige ja Alutaguse osakonna esimees Anne Nurgamaa omalt poolt tõi esile, et nemad on kogunud üle 150 allkirja laiendamise poolt. Nurgamaa tõdes, et erilist kaitset vajaks just Alutaguse põlislaaned, sest põlismets on see, mida turistid imetlema tulevad.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder nentis rahvuspargi laiendamise koosoleku lõpetuseks, et riik peab leidma lahenduse looduskaitsealadele jäävate eramaade õiglaseks kompenseerimismehhanismiks.

Alutaguse rahvuspark loodi 2018. aasta novembris.