Kiik: suve jooksul ürituste reeglid muutuvad
Töö- ja terviseminister Tanel Kiik ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et suve teises pooles, ehk juba juulikuus muutuvad suurüritustele seatud normid, nii nende kestvuse kui ka osalejate arvu kohta.
Alustame n-ö kontrollitud inimestest - miks peab pidu lõppema keskööl ja kas te kavatsete selle reegli ka mingil hetkel üle vaadata?
Praeguse seisuga see kesköö piir on seatud alates 14. juunist. Tegelikult, kui küsida suve vaadet, on see suve teine pool, ka juulikuu, siis siin kindlasti need erinevad normid muutuvad. Nii ajaline pool kui ka üritusel osalejate numbrid vastavalt sellele, milline on epidemioloogiline olukord.
Nii et see on n-ö esimene katse?
Absoluutselt. Ja eks meil tulebki piiranguid leevendada järk-järgult ehk meil ei ole võimalik täna kindlalt öelda, milline on olukord näiteks juuni esimese poole lõpuks. Aga praegune trend, mida ma julgen öelda, on tõesti väga positiivne, me näeme, et nakkus läheb alla, vaktsineerimisega hõlmatus tõuseb, mis annab kindlasti võimaluse leevendustega jätkata.
Rääkides nüüd väravates tehtavatest kiirtestidest, siis löögi all on peamiselt noored, kellel ei ole isegi olnud võimalust ennast vaktsineerida - nende vaktsineerituse tase on 15 protsenti. Kas see pole natukene ebaõiglane?
Löögi all ei ole keegi. Küsimus on selles, et meil on teatud arv üritusi, suurüritusi, mida ühel juhul on võimatu üldse korraldada ehk nad lähevad lihtsalt piirarvudest üle, ja teine variant on tekitada sellised usaldusmeetmed, mille puhul need saavad toimuda. Ja see on meie eesmärk. Ehk kõik väiksemad üritused jätkuvad, igasugused restoranid, kaubanduskeskused saavad toimida nii nagu praegu. Aga kui tahetakse teha suuri üritusi, tuhandetesse ulatuva publikuga kokku saada, siis on mõistlik neid usaldusmeetmeid rakendada.
Mida peab tegema üks kontserdikorraldaja kui testitavaid tuleb liiga palju võrreldes sellega kui oli oodata - 1000, 5000 korraga?
Eks neid riske tuleb enne hinnata, loomulikult. Aga nii suured numbrid pole ilmselt realistlikud. Kindlasti omajagu inimesi on vaktsineeritud, omajagu inimesi on läbi põdenud. Neid kahte rühma kokku on täna umbes 350 000-400 000 Eesti ühiskonnas - täielikult vaktsineerituid pluss läbipõdenuid. See number kasvab iga päevaga.
Samal ajal kindlasti on ka neid, kes seda testi soovivad. Siin on ka mitu varianti. Võib teha PCR testi varem ära, 48 kuni 72 tundi varem, või siis kohapeal kiirtesti. Kahtlemata korraldajal on mõistlik erinevaid alternatiive selgelt ka tutvustada, asjaolusid selgitada ja üritus läbi mõelda.
Kas seda ohtu ei ole, et tekitame ise kunstlikult võimaliku viirusekolde, kui tuleb ikkagi see, et on suur hulk inimesi väikesel alal, võib-olla isegi kuskil telgis ootab järjekorras 1000 inimest testimist?
Kui me küsime teistpidi, kui me laseme nad lihtsalt sinna üritusele sisse ilma testimata, siis see oht on ju palju suurem. Eesmärk on ikkagi see, et veenduda enne ürituse algust, enne kui rahvas koos tantsib, koos toimetab, selles, et seal on nakkusohutud inimesed.
Toimetaja: Merili Nael