Üritusekorraldajaid ja toitlustajaid ühendavad katusorganisatsioonid tegid valitsusele ettepaneku, et suurüritusi võiks pidada 50-protsendilise täituvusega, ent vaktsineeritute või läbipõdenute arvelt võiks piirmäära tõsta. See võimaldaks rohkematel inimestel kultuurist osa saada ning kedagi ka ei diskrimineerita selle alusel, kas ta on vaktsineeritud või mitte.

Valitsus arutas ettepanekut, kuid leidis, et sellisel kujul, mis võimaldab potentsiaalsetel haigetel siiski tervete inimestega kokku puutuda ja neid sedasi nakatada, pole üritusi korraldada turvaline, sest hajutatust pole suurema osalejate arvu korral võimalik tagada.

Seetõttu töötas valitsus neljapäeval välja oma lahenduse, mis võimaldab olukorras, kus korraldaja soovib pileteid üle piirmäära müüa, lasta alates 14. juunist üritustele sisse üksnes digitaalse tõendi alusel, mis tõendab vaktsineeritust või läbipõdemist. Et see aga ei diskrimineeriks teisi inimesi, oleks sissepääs tagatud ka negatiivse testi korral, milleks võiksid sobida nii maksimaalselt 72 tundi vana PCR-test kui ka vahetult enne üritust tehtav kiirtest. Sellisel juhul võiks välitingimustes olla maksimaalne publikuarv piirangutega kavandatust isegi kuni kuus korda suurem. Valitsuse arutelud jätkuvad teisipäeval.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Taaniel Raudsepp ütleb, et põhjusi valitsuses algselt välja pakutud lahendust muuta oli mitu.

"Nende välja pakutud metoodikaga ei ole võimalik päris suuri üritusi korraldada. Kui tahame üritusele lubatavate inimeste piiri nihutada näiteks 6000 juurde, peavad need riskid olema paremini maandatud. Kõigil osalejatel peab olema kas tervisetõend või on tehtud test. Teine põhjus on see, et kui segada publikut, kellel on sertifikaat ja kellel pole, tekivad teatud mõttes uud riskid, kus vaktsineeritu võib olla nakkuse edasikandjaks ning seal tekib hoomamatu suurusega risk. Seda pole terviseala ininesed valmis vastu võtma," põhjendab Raudsepp, lisades, et detaile, kuidas näiteks kiirtestimist korraldada, tuleb alles paika loksutada.

Muist jäetakse ka üritusekorraldajate endi lahendada, et oleks tagatud kontrollitud ja turvaline sissepääs. Raudsepp põhjendab, et üritused on väga erinevad, mistõttu ei saa detailsemaid nõudeid ette anda, tuues näiteks Võhandu maratoni ja Viljandi folgi.

"Korraldajatel on päris palju vastutust ja vaja välja mõelda, kuidas seda kõike korraldada. Meie ja terviseamet püüame korraldajatele appi tulla, kuidas seda turvaliselt teha, korraldajad pole kindlasti üksi. Aga kõiki detaile ei saa ära reguleerida valitsuse korraldusega. Sellist korraldust pole võimalik ära kirjeldada," ütleb Raudsepp.

Vaktsineerimis- või läbipõdemistõendi alusel sisselaskmine tähendab, et ürituse korraldaja peab tuvastama isikusamasuse. On see isikuandmete kaitsega ikka kooskõlas?

Raudsepp kinnitab, et juristidega on konsulteeritud ning sellega muret pole.

"Kõik valitsuse korraldused valmistavad ette riigikantselei juristid. Tervisetõendi küsimust on arutatud ka õiguskantsleriga. Selles osas on asi kindel," ütleb Raudsepp.

Ta kõrvutab olukorda sellega, kui teatris või ühistranspordis kontrollitakse inimese õigust sooduspiletile - ka siis tuleb oma õigust tõendada dokumendiga.

"Praegu tehakse seda selleks, et vältida nakkuse edasist levikut. Korraldaja peab olema kindel, et see on seesama isik, kes tõendi esitab," ütleb Raudsepp.

Õiguskantsler Ülle Madise andis aga teada, et valitsuse neljapäevast otsust pole ta jõudnud veel analüüsida, tegemist olevat keerulise küsimusega.

"Õiguskantsleri ametkonnas on läbi töötatud küsimus, kas riik tohib eraõiguslike teenuste või ürituste täituvuspiirangud seada sõltuvusse COVID-19 tõendi olemasolust enne vaktsiinide kättesaadavust kõikidele täisealistele. Leidsime, et jah, tohib, aga üksnes nii, et see avardab kõikide osalusvõimalusi. Tõendiga inimeste arvu võrra saab kasvatada täituvuspiiranguid," kommenteeris Madise üritustekorraldajate varasemat ettepanekut. "Seda, et kultuurist, spordist ja meelelahutusest lubatakse osa saada vaid tõendiga inimestel, meie teada ei kaaluta. Eestis kehtib vaktsineerimisvabaduse põhimõte."

Madise rõhutas, et ühtegi piirangut ei tohi põhiseaduse kohaselt seada automaatsesse sõltuvusse nn valgusfoori skaalast.

"Iga piirang peab olema nakkuse leviku tõrjeks vältimatult vajalik nii eraldivõetult kui osana piirangute kogumist. Ainuüksi positiivsete koroonatestide arv ega muud nn valgusfoori määravad näitajad ei luba järeldada, kas ja millised piirangud on vältimatult vajalikud," toonitas Madise.

Kiirtestide tasumise üle otsustab ürituse korraldaja

Seda, kelle kulusse jäävad kiirtestid ürituse eel nende puhul, kes pole vaktsineeritud või läbipõdenud, võivad otsustada üritustekorraldajad ise.

Eesti Kontsert, kes korraldab juulis Saaremaa Ooperipäevi, kinnitab, et kontserdikülastajale mingit lisakulu ei teki, vaid kiirtestimine on pileti hinna sees ehk korraldaja kulu. Kuidas aga vältida kiirtestijate tropi tekkimist kontserdi pääslasse?

"Korraldame nii, et ei toimuks testimist vahetult enne kontserti, vaid oleks piisavalt aega, et see ära teha, saada lubatäht ja käepael testitulemuse vastu ning siis juba tulla õhtul kontserdile. See  eeldab nii ürituse korraldajalt kui ka publikult teatavat ajaplaneerimist ja teistsugust häälestatust," kommenteeris Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht Andri Maimets.

Saaremaa Ooperipäevade piletid on kõik juba välja müüdud. Eesti Kontsert on valmis kõigile, kes peavad vaktsineerituse või läbipõdemise kontrolli häirivaks ega soovi ka testi teha, piletiraha tagasi kandma. Kuid ka nemad on saanud õigusteadlaselt kinnituse, et kõik on isikuandmete kaitse nõuetega kooskõlas. Maimets usub, et publik on heatahtlik ja mõistev.

"See kõik toimub kultuurikorraldaja ja publiku koostöös – ühed tahavad korraldada, teised tahavad sündmusest osa saada. Elame sellisel ajal, et nende meetmetega saame kultuuri lahti hoida."

Kontserdikorraldus- ja plaadifirma Smuuv omanikul Mihkel Sirelpuul on plaanis suvel teha Telliskivi loomelinnakus kuus kontserti Eesti suurimate artistidega. Kuna valdav osa noori on vaktsineerimata, seisab Sirelpuu silmitsi küsimusega, kas müüa plats pooltäis või panna püsti testimiskeskus.

"Mminu kogemus ütleb, et iga inimese testimiseks läheb viis minutit, siis on vaja desoda testimisjaam ära, siis veel 15 minutit ooteaega. Kui igal inimesel on kaks ja pool meetrit ruumi tarvis ümberringi, siis on see juba eraldi kontsertpaiga ja -platsi otsimine, et need inimesed sinna ära paigutada," rääkis Sirelpuu.

Tema sõnul on tõenäoline, et nooremale publikule suunatud üritustel kajastub testide kulu piletihinnas. "Kui tavaliselt on Eesti artisti pilet 15-20 eurot, siis suundub juba sinnapoole, nagu kunagi ostsime juba Madonna kontserdile pileti," ütles Sirelpuu.

Tallinn Music Weeki asutaja Helen Sildna pooldab kiirtestimist kontserdi eel. "Me peame katsetama erinevaid lahendusi, peame olema paindlikud. Kui teste rohkem kasutatakse, läheb hind soodsamaks. Ma olen pigem väga positiivselt meelestatud kiirtestimise osas," ütles ta.

Mida Sildna ei mõista, on endiselt kehtiv ajaline piirang, mis kohustab kontserdikorraldajal terveks tunnistatud inimesed südaööl koju saatma. "Kui see lahendus tekib, siis loodame, et suvel ei pea sündmusi lõpetama südaööl. Suvi on see aeg, kui tahaks öökontserte ja festivale natuke kauem kui südaööni korraldada," ütles ta.

2. septembril on Tallinnas toimumas Eesti-Belgia jalgpallikohtumine. Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht ütles ERR-ile, et pileteid pole suurüritusele veel müüki pandud, sest seni on oodatud valitsuse määruse täpset teksti. Seetõttu on vara veel ka detailidest rääkida.

"Paar päeva tagasi just sellest rääkisime, tutvume valitsuse määrusega ja siis oleme valmis alustama ka piletimüügiga piiratud kujul. Aega ei oska veel öelda," ütles Uiboleht.

Tema sõnul on aga palju abi ka UEFA koroonaennetusreeglitest, mida järgides saab ohte maandada ning neist saab ka Tallinnas snitti võtta.

"Näiteks igal sisenejal oma kindel ajaraam, mil ta saab staadionile siseneda, et vältida ühes tropis korraga tulemist. Näiteks et saabumiseks on antud pooletunnine ajaraam, aga kui inimene tuleb enne või pärast seda, siis ta sisse ei saa," ütles Uiboleht.

Eesti-Belgia kohtumine kujuneb tõenäoliselt täismaja mänguks. Uiboleht lisas, et kuna A. Le Coq Arenal on 14 000 istekohta, lisaks veel harjutusväljakud, on võimalik teha erinevaid skeeme publiku, kohtunike, mängijate ja ajakirjanike hajutamiseks, et nood sportlastega kokku ei puutuks. Uibolehe sõnul on mängijate säästmine A ja O.

"Oleme olnud oma reeglitega paavstimad kui paavst ise juba mõnda aega. Mängijate süsteem on hästi kriitiline, sest nende võimalikust isolatsioonist sõltub kogu ürituse toimumine," ütleb Uiboleht.

Jalgpalliliit aga leiab, et kiirtesti eest enne staadionile pääsu võiks maksta külastaja, sest sügiseks, mil mäng toimub, on juba kõigil võimalus end vaktsineerida.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas leiab, et suurürituste korral on kiirtestimist korraldada keeruline, sest nende nägemuses peavad seda tegema siiski tervishoiuteenuste osutajad ning vahetult enne ürituse algust ehk kindlasti samal päeval. Samas on aga oluline, et kõik külastajad jõuaksid ürituse algusajaks oma kohale.

"Kiirtest on väga hädavariant, mõistlikum oleks suurüritusele minnes teha PCR-test kuni 72 tundi varem. Kohapealne kiirtestimine võiks minu nägemuses olla väiksemate ürituste juures, kus pole tohutut rahvamassi," ütleb Kaas.

Milliseid kiirteste üritustel üldse kasutada lubataks ja kas nende kasutamiseks kehtestataks ka külastajate maksimummäär ürituse kohta, on samuti alles otsustamisel.