Ekspertide hinnangul pole koroonatesti nõudmine kontserdiväravas diskrimineeriv

Foto: ERR

Koroonatesti tegemise nõudmine suvise kontserdi väravas ei ole õigusvastaselt diskrimineeriv, kui inimesel on olnud võimalus end vaktsineerida lasta, hindavad eksperdid. Ühelt poolt räägitakse valitsuse pakutud suurürituste plaanist kui mõistlikust kompromissist, ent kriitikud küsivad, kas siin ei minda taas ülereguleerimise teed.

Vandeadvokaat Carri Ginteri hinnangul on inimeste erinev kohtlemine, kui ühelt suuremale kontserdile minejalt küsitakse vaktsineerimistõendit, aga teine peab väravas koroona kiirtesti tegema, praeguses olukorras aktsepteeritav.

"Pole ju ühtegi head põhjust, miks ei tohiks inimesed käia teatrites, kohvikutes, restoranis, kui neil on need tõendid olemas. Ja nüüd need isikud, kes ei soovi neid tõendeid endale hankida, see on nende enda vaba valik," põhjendas Ginter "Aktuaalsele kaamerale".

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna endise juhi Martin Kadai sõnul on pakutu mõistlik kompromiss, et üritused üldse toimuks. Tema hinnangul tuleb aga läbi mõelda, kuidas vältida järjekordade teket ja panna inimesed juba eelnevalt endale vajalikke tõendeid hankima. Kohapealsetele testijatele tuleb samas tagada privaatsus.

"Kui seal kohapeal mingisugune testimine ka toimub, siis see on tagatud delikaatselt ja privaatselt, et kui ka see testitulemus ütleb, et inimesel võib olla SARS-Cov-2 nakkus, siis see teavitamine toimub delikaatselt ja inimene saab siis koju tagasi," selgitas Kadai.

Kunagine justiitsminister Rein Lang küsib aga, mis on sellise korralduse eesmärk. Kas see takistaks haiguse levikut või on siin taga ametnike soov end mitmekordselt riskide vastu kindlustada asju üle reguleerides?

"Elu ongi igal juhul seotud mingisuguste riskidega. Kui korraldada 6000 inimesega üritus näiteks lagedal väljal, siis võib ju ka manada ette sellise pildi, et tuleb äikesepilv, järelikult tuleks sinna püstitada piksevarras 100 meetrit kõrge. Kuskilt läheb mõistuslikkuse piir," arutles ta.

Lang lisas, et ürituse korraldajatele-külastajatele oleks sellised reeglid - näiteks testide tegemine - kulu.

"Ja need kulud, õigemini sealt tulevad tulud lähevad ju kellelegi taskusse. Iga kord tuleb vaadata, et ega see äkki ei ole kunstlik turu loomine testijatele," ütles Lang.

Terviseameti juht Üllar Lanno ütles, et konkurents kiirtestide ja testi läbiviijate vahel on turul olemas ning plaanitav kord on võimalus selleks, et üritused saaks turvaliselt toimuda.

"Kas me ootame täna veel nakkuse madalamaks minemist ja seal püsimist, arvestades seda, et selle nakkusega peame koos elama. Või teine võimalus, et kaotame kõik valvsuse ja piirangud ja ühel hetkel avastame tagantjärele, et nakkus on jõudnud uuesti ühiskonnas nii kaugele levida, et meil on vaja hakata uuesti uusi piiranguid peale mõtlema," rääkis Lanno.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: