Analüütikud: riik peaks kiires majanduskasvus laenamisest hoiduma

Foto: Siim Lõvi /ERR

Analüütikute hinnangul peaks valitsus praeguse majanduskasvu juures laenuvõtmisest hoiduma ja tegelema eelarve stabiliseerimisega. Ka vajadus eelarvekärbete järele võib majanduse kasvades vähenenda.

Statistikaameti teatel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu esimeses kvartalis mullusega võrreldes 5,4 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul tulenes esimese kvartali kiire majanduskasv aasta alguse majandusolukorra paranemisest, mitte madalast võrdlusbaasist.

Oja sõnul levis kevade hakul ettevõtlussektoris arvestatav tööjõupuudus ja ka tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus kerkis kümne aasta kõrgeimale tasemele, viidates pigem buumile kui piirangute tõttu kiduvale majandusele.

"Kui majandus taastub kriisist oodatust kiiremini, tuleks hoiduda majanduse täiendavast stimuleerimisest eelarve kaudu, et vältida mõnede sektorite ülekuumenemist," märkis Oja.

Oja sõnul tugevneb koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangute leevenedes majandus teisel poolaastal veelgi ja nõudlust suurendavad kriisi ajal kogunenud hoiused ja teisest sambast väljavõetav raha.

"Ehkki valitsusel on praegu hea aeg laenuvõtmiseks, peaks eelarvepoliitika esmane eesmärk olema siiski kohaliku majanduse stabiliseerimine. Majanduse tasakaalustamatuse tõttu kaotaksime pikas perspektiivis enam, kui võiksime võita odavast laenurahast," ütles Oja.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul on majanduse taastumine tegevusalade lõikes endiselt ebaühtlane, valitsussektor on kriisis täitnud stabiliseerivat rolli.

Abeni sõnul toidab kinnisvara- ja finantssektori kiiret kasvu ka järgmistes kvartalites pensionivarade vabanemine ja kriisis kogunenud säästud.

Teise kvartali majanduskasv ületab ilmselt oluliselt esimese kvartali oma, kuid kardetavasti jääb kasv endiselt ebaühtlaseks.

Riik peab eelarvestiimuli vajaduse ümber hindama

Luminori majandusanalüütiku Tõnu Palmi sõnul on tegemist üle ootuste tugeva majanduskasvuga, millest suur osa on seotud maksulaekumisega. Palmi hinnangul peaks riik suunama laenuraha investeeringutesse.

"Ma olen olnud kogu aeg seda usku, et kriis on periood, kus laenu saab võtta ja investeerida tuleviku rahavoogude teenimisse. Kui on häid äriprojekte, riigifirmad, mille dividenditootlus on kõrgem kui laenu hind, siis majandusloogika ütleb seda, et omanikul tasub investeerida omakapitali, võimaldada ettevõtetel teha ambitsioonikaid laienemisi," rääkis Palm.

Palmi sõnul võib SKP kasv vähendada vajadust kärbete järele. "Seis on selles suhtes hea, et majanduskasvu kiirenemine saab olema oluliselt kiirem kui oodatud ja eelarve poole pealt toob see rohkem vahendeid sisse ehk poliitikutel on vaja vähem koomale tõmmata," rääkis ta.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et pandeemia ja majanduspiirangud mõjutasid otseselt ligi viiendikku Eesti majandust. Samas oli ligikaudu kolmveerandile majandusest piirangute mõju kas neutraalne või kaudne.

Esimeses kvartalis suurenesid valitsemissektori tarbimiskulutused 7 protsenti, andes tugeva panuse majanduskasvu. Mertsina sõnul on suurenenud nii ettevõtete kui majapidamiste hoiused, mis liiguvad kindlustunde paranemisega majandusse.

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul paneb nii tugev majanduskasv ümber hindama riigi poolse eelarvestiimuli vajalikkust.

Kasvav nõudlus ja ebapiisav pakkumine on Aabi sõnul juba märkimisväärselt tõstnud ehitusmaterjalide hindasid ja lisastiimul sektorisse võib tasakaalu veelgi enam paigast viia, tekitades tasakaalustamatusi ka tööturul.

"Lisaks hakkab aasta lõpus majandust ergutama ligikaudu miljardi euro jagu tarbimisse paisatavat pensionisüsteemi raha, mille täielikku ulatust näeme alles 2022. aastal. Seega on kõik eeldused majandusbuumi tekkeks loodud, kuid riigi eesmärgiks peaks olema lisaks krahhidele ka buumide vältimine," rääkis Aab.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: