Inimlik on eeldada, et asjad lähevad edasi nagu nad parasjagu lähevad. Inimesed pikendavad alateadlikult kõiki trende pidevalt tulevikku. Olgu sel siis mõtet või mitte. Näiteks pärast abiellumist ei ole enamikel juhtudel mõistlik eeldada, et aasta pärast on kaasasid juba kaks. Nii ka üldjoontes majanduses, kuigi veidi komplitseeritumalt.

Me oleme Euroopast pisut ees

Esmaspäeval teatas statistikaamet, et mais kasvasid Eestis hinnad aastaga arvutuslikult 3,6 protsenti. Seda oli kaks korda rohkem kui kuu varem ehk hinnakasv kahekordistus. Siiski ei saa ega ole mõtet sellest kiirenemisest ka midagi rohkemat välja lugeda. Õigemini vaid sellest muutusest.

Taolisi kõikumisi ja numbreid on meil kogu aeg. Näiteks 2018. aastal oli mitmel kuul tarbijahinnaindeksi muutus suurem. Sama ka 2017. aastal. Viimasel kümnel aastal on mõne kuu inflatsioon ületanud 3,6 protsenti pooltel aastatel. Seega ei peaks liiga palju sellest asjast välja lugema, kui me oleksime tavaolukorras. Aga me ei ole.

Kui jääda Eestisse, siis esimese kvartali majanduskasv oli ülikiire. Ootamatult kiire koroonast taastumine. Teisipäeval teatas statistikaamet, et tööstustoodangu tootmine kasvas aprillis aastaga 17 protsenti. Kuigi suur osa kriisis töö kaotanutest ei ole veel tööd leidnud, on hõive kasv pigem (lühikese) aja küsimus.

Aprillis kerkisid Ameerika Ühendriikides tarbijahinnad 4,2 protsenti. Nii kiiresti ei ole hinnad USA-s kasvanud kümme aastat. Sel nädalal avalikustatakse ilmselt ka mai hinnakasv ja uudisteagentuuri Bloomberg hinnangul võiks see ulatuda 4,7 protsendini. Teiselt poolt Atlandi ookeani tuleb erinevaid sõnumeid tarneraskustest ja kulude kasvust.

Euroopas on seis pisut vaiksem. Euroala inflatsioon oli mais täpselt Euroopa Keskpanga ideaal, kaks protsenti. Seejuures Eesti hinnakasv oli Euroopas kiireim. Aga Euroopa ei olnud mais veel täielikult avanenud ega ole seda ka praegu. Euroopa edasises avamises nõudlus vaid kasvab. Me oleme lihtsalt Euroopast pisut ees.

Märke maailmamajanduses tarneahelate tavapäratust käitumisest on palju. Hiina-USA või Hiina-Euroopa transpordihinnad on mitmekordistunud. Ehituskauba hinnad on kasvanud üle maailma. Seda muidugi juhul, kui kaupu parajasti saada on. Ka Eestis on mitmes kohas otsa saanud näiteks spetsiifilised kruvid või kivivill.

Inflatsioon

Kas kõik need ilmingud viitavad uuele kiire hinnatõusu ajastule? Või osutub praegu toimuv sama efemeerseks kui aastatagune wc-paberi puudus? Keegi ei oska sellele eriti suure kindlusega vastata, aga pigem näime liikuvat inflatsioonilisemasse aega.

Inflatsioon on isetäituv ennustus. Kui ettevõtjad eeldavad, et aasta pärast on sisendite hinnad kallimad kui praegu, siis tuleb praegu käituda. Osaliselt on võimalik oma tootmisprotsessi efektiivsemaks muuta, aga osaliselt tuleb kõrgemad hinnad üle kanda ka müügihindadesse. Kui piisavalt paljud ettevõtjad oma hindu inflatsiooni ootuses tõstavad, siis ka inflatsioon realiseerub.

Kohati tundub, et me ei mäleta enam inflatsiooni. Läänemaailmas meenutatakse 1970. aastaid, see oli pool sajandit tagasi. Meil Eestis olid 1990. aastad. Nii kiiret inflatsiooni me siiski ei näe. Oodatav hinnakasv võib tõusta ka üle kümne protsendi piiri.

Me oleme harjunud elama suhteliselt nullinflatsiooniga. Kuigi Eestis on Euroopaga konvergeerumise tõttu hinnad ja ka palgad kasvanud kiiremini kui rikkamates riikides, siis laialt võttes on siin asjad väga pikalt rahulikud olnud.

Kindlasti ei ole praegu inflatsiooniohtu kartes mõistlik osta laenuga kinnisvara. Mitte ainult ei ole praegu kinnisvaraturg üle kuumenemas, vaid kui Euroopa inflatsioon peaks USA-le järgi jõudma, siis ei ole kaugel ka intressimäärade kasv. Praegu on laenude aluseks olev euribor miinuses, kuid ajalooliselt on ta ületanud ka viit protsenti.

Lisaks tuleb arvestada näiteks laenude teenindamise maksumuse kasvuga, mistõttu peavad kõik, kelle sissetulek on seotud töölepinguga, arvestama, et tavakulutuste kandmiseks kulub senisest rohkem raha. Kui leib, piim ja bensiin maksavad rohkem, siis muude kulude jaoks jääb alles vähem raha. Palgad ju automaatselt inflatsiooniga sammu ei pea.

Kokkuvõtvalt: hinnatõus on kiirenemas. Keegi ei tea, kui kaua see kestab või mis kujul see täpselt juhtub. Või kuidas oleks parim praeguses olukorras käituda. Me ei ole ühiskonnana sellega enam harjunud. Ei mäleta, kuidas inflatsiooniga elada oli. Mis tunne on jääda iga aasta vaesemaks. Kuidas pidevalt kõik hinnad tõusevad. Aga küll me sellega taas harjume, kui vaja.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.