"Teises kvartalis kiireneb majanduskasv suure tõenäosusega veelgi. Selle põhjuseks on juba ainuüksi asjaolu, et 2020. aasta kevadel oli Eesti majandus väga sügavas languses – SKT kahanes toona aastases võrdluses seitse protsenti. Paljudel olulistel tegevusaladel oli lisandväärtuse langus koguni kahekohaline. Tänastes majandusoludes ei ole niivõrd madala taseme ületamine eriline raskus. Kindlasti ootaks tugevat panust majanduskasvu kaubandussektorist ja töötlevas tööstusest, kus mullune tase väga madal oli," lausus Nestor.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti SKT esimeses kvartalis aastases võrdluses 5,4 protsenti.

Teises kvartalis jätkub tõenäoliselt IT sektori edu ning suure panuse annab majanduskasvu kaubandussektor, ütles ERR-ile LHV majandusanalüütik Kristo Aab, ning lisas, et positiivseid uudiseid võib oodata ka tööstusest ja ehitusest.

Eestis kasvas tootemaksude ehk käibemaksu ja aktsiiside laekumine esimeses kvartalis lausa 25 protsendi võrra.

"Märkimisväärne panus tuleb tõenäoliselt taas tootemaksude laekumisest. Kokkuvõttes peaks kasv teises kvartalis kindlasti kiirenema," lausus Aab, ning lisas, et praegu peavad kõik analüütikud oma majandusprognoosid üle vaatama.

Mai alguses prognoosis SEB Eesti tänavuseks majanduskasvuks 3,3 protsenti ja järgmiseks aastakse 4,5 protsenti. Nestori sõnul tähendab esimese kvartali üllatuslikult suur kasvunumber, et tänavuse aasta prognoosi tuleb tõsta. "Enam kui viieprotsendist tõusu ei oleks julgenud ennustada ilmselt keegi. Kindlasti sunnib see oluliselt tõstma ka prognoosi tänavusele majanduskasvule," lausus ta.

Investeeringud kasvavad veelgi, riik peaks mõtlema

Kui esimeses kvartalis vedasid majanduskasvu mõned sektorid, siis aasta teises pooleks peaks majanduskasv muutuma laiapõhjaliseks, prognoosis Nestor, tuues näiteks töötleva tööstuse.

"Töötleva tööstuse kindlustundenäitaja on tänaseks kerkinud rekordiliselt kõrge tasemeni, kus see viimati oli 2007. aasta majandusbuumi harjal. See räägib ettevõtete usust, et järgnevad kuud toovad kaasa kiire ärimahtude kasvu," lausus ta.

Aab märkis, et kuna paljude ettevõtete tootmisvõimsus on viimaste kuude jooksul jõudnud oma maksimumi lähedale, siis on oodata, et järgmistes kvartalites jätkub ka investeeringute kasv.

"Ka ehituse positiivne panus majandusse võiks taastuda – maksuameti käibedeklaratsioonide põhjal kasvas aprillis sektori käive juba peaaegu 15 protsenti," ütles Aab.

Aabi sõnul peab samas ehitusturul toimuvasse suhtuma ettevaatusega. "Ehitusturul on viimaste kuude jooksul ilmnenud selge trend, kus osa materjalide pakkumine ei ole suutnud nõudlusega enam kaasas käia ning hinnad on kerkinud kümneid protsente. Massiivse lisanõudluse paiskamine turule tekitab sellises olukorras veelgi enam tasakaalustamatust ja annab hinnatõusule ainult hoogu juurde," lausus ta, viidates riigi investeeringuplaanidele.

"Riigi investeeringute juures tuleb alati arvestada ka seda, et investeeringute ettevalmistamine – projekteerimine, hanked – on tihti üsna pikaajaline protsess ja seega võib reaalne nõudlus turule jõuda alles olukorras, kus turg on tegelikult ise juba taastunud," lisas Aab.

Nii Aab kui Nestor tõid välja ka turismisektori suureneva panuse, kuid kuivõrd tundmatute arv selles võrrandis on väga suur, siis ei sõltu kõik vaid Eesti turismiettevõtjate tegevusest. "Oodatuim tõuge majandusele võiks kindlasti tulla turismi taasavanemisest, kuid selle realiseerumise juures on veel palju lahtisi otsi," nentis Aab.

Kogunenud hoiused tulevad turule

Nestori sõnul saab majandus veel hoogu juurde sügisel.

"Tõeliseks buumiks tuleb end valmis panna alates septembrist, kui inimeste kontodele laekuvad teise pensionisamba säästud. Kokku on ühekordse väljamakse avaldusi esitatud tänavu umbes 1,5 miljardi euro eest, mis Eestis moodustab majapidamiste aastastest tarbimiskulutustest jämedalt 10 protsenti," lausus ta.

Nestor märkis, et ehkki osa sellest rahast jääb ka edaspidi säästudena arvele, siis on väga tõenäoline, et enamus sellest summast kulutatakse siiski üsna ruttu välismaareisidele, kodumasinatele, remondile ja muule taolisele. "Seetõttu ootab sarnases valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid ilmselt väga töökas sügis," lausus ta.

Aab märkis samuti, et eratarbimise osakaal majanduskasvus tõuseb. "Aasta teises pooles toetab majanduskasvu kindlasti inimeste hoiustele kogunenud vahendite suunamine ringlusse, millele lisandub veel teisest pensionisambast vabanev raha. Ehk eratarbimine, mis on viimased neli kvartalit kahanenud, hakkab majanduskasvu kindlasti positiivselt panustama," lausus ta.

Hea aeg maksumuudatusteks

Aab ütles, et  kriisist väljatuleku puhul on positiivsed kasvunäitajad alati mõnevõrra petlikud, sest võrdlusbaas on üldiselt üsna madal ning seetõttu on oluline jälgida ka teisi indikaatoreid.

Nestori sõnul on palju juttu olnud vajadusest kärpida riigieelarvet, et kulud tuludega tasakaalu viia ja ka majanduse hoogu pisut tagasi tõmmata, et see ei muutuks ülemääraseks. "Kärpeplaanide kõrval vääriks aga arutelu ka maksuküsimused. Koos riigi jõukuse kasvuga on suurenenud ka kodanike ootused avalike teenuste kvaliteedile. Seetõttu võib nende kärpimise asemel olla mõistlikum leida neile uusi rahastusallikaid," nentis ta.

Nestori sõnul tundub, et kuivõrd tarbimise jaoks tundub inimestel varsti liigagi palju olema, siis on see hea aeg maksumuudatusteks, millele näiteks OECD on juhtinud tähelepanu juba kümme aastat.

"Mis puudutab riigi investeerimisplaane, siis kindlasti tuleks tänaseid rekordmadalaid intressimäärasid ära kasutada selliste investeeringute tegemiseks, mis Eesti majandusele pikaajaliselt võiksid hoogu anda, alustades kõrgharidusest ja lõpetades keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtuga," lausus Nestor.