Praegu kuulub koroonaviirus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) järgi uudsete nakkushaiguste nimekirja. Just selle haiguse tõttu pidi riigikogu kiirkorras seadust muutma, et terviseamet saaks laialdased volitused võitlust haigusega ohjata ning politseil oleks lihtsam piirangute täitmist jälgida. See oli ka põhjus, mis viis piirangutega rahulolematud inimesed seaduse vastu nii riigikogu ette kui ka Vabaduse väljakule kevadel protestima.

Nüüdseks on koroona olnud meie elu lahutamatuks osaks juba üle aasta, selle jooksul oleme üle elanud mitu viiruselainet. Välja on töötatud vaktsiinid, mida igal nädalal kümnetele tuhandetele süstitakse, et sügiseks loodetud karjaimmuunsus saavutada. Seega on epideemiajuhtidel ja ka valitsusel lootus, et sügiseks, mil võib oodata uut viiruslainet, on suurem osa inimestest vaktsineeritud ning ühiskonda enam karmide meetmetega piirama ei pea hakkama. .

Kas see tähendab, et oleks aeg ka koroona ümber klassifitseerida, kuivõrd ühiskond hakkab kontrolli viiruse üle taas saavutama? Hetkel on see uudse ohtliku nakkushaigusena võrdsustatud seaduses eriti ohtlike nakkushaigustega, millena on loetletud katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos. Klassifikatsiooni muutudes võiks seda aga käsitleda tavalise sesoonse viirushaigusena nagu gripp ning seadusega lubatud meetmed eriti ohtlike nakkushaiguste tõrje ohjamiseks enam ei kehtiks.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tõdeb, et sotsiaalministeeriumis on seda küsimust põgusalt arutatud, ent infot pole haiguse kohta veel piisavalt, et seda ühte või teise kategooriasse ümber tõstsa. Ta leiab, et eeskätt on see viroloogide, epidemioloogide ja muude tervisevaldkonna ekspertide pärusmaa.

"Eriti ohtlike nakkushaiguste loetelu on seaduses olnud piiratud, selleks on kokkulepitud kriteeriumid, millele haigus peab vastama. Koroonaviirus on niivõrd uudne, et iga laine, uus tüvi, on olnud mõnevõrra erineva nakatumisnäitajaga ja potentsiaalsed suremuse numbrid pole veel sellise detailsusega teada, kui oluliselt kauem uuritud haiguste puhul. Debatt on aga põhjendatud," leiab Kiik.

Kiik kinnitab, et arutelud jätkuvad suve jooksul.

"Vaatame peale WHO (Maailma terviseorganisatsioon - toim) ja Euroopa nakkushaiguste tõrje keskuse ja teiste instantside soovitustele, kuidas peaks seda haigust edaspidi käsitlema. Praeguse info pinnalt on raske ette kujutada, et me kaks väga laiaulatuslikku haiguslainet või pandeemia põhjustanud viirushaiguse saaksime kergekäeliselt tõsta sesoonsete viirushaiguste kategooriasse. Selleks pole veel piisavalt teadusuuringuid, ravimeetodeid," põhjendab Kiik.

Ministri hinnangul jääb koroonaviirus esialgu senisesse ehk uudse nakkushaiguse kategooriasse või siis liigitatakse see ümber eriti ohtlike nakkushaiguste alla, mis sisulist muudatust selle tõrjes kaasa ei too. Kiik siiski ei välista, et aastate möödudes võib koroona ka tavapäraste viirushaiguste kategooriasse ümber liigituda.

"Me veel ei tea, milline on kolmas laine ja olukorras, kus maailmas on vaktsineeritud vaid kümme protsenti elanikkonnast, on vara veel ohtu maha kanda," põhjendab Kiik.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma leiab, et koroonast ei saa gripiga võrdväärset haigust pelgalt mõiste järgi veel niipea.

"See muutub uudsest ohtlikust nakkushaigusest tavaliseks nakkushaiguseks vaid juhul, kui saame viiruse leviku stabiilselt kontrolli alla. Kui tuleb uus puhang, mis ohustab haiglate ravivõimekust ja me ei suuda seda puhangut vaktsiinidele vaatamata ära hoida, ei saa selle staatust veel muuta. Teisalt tulevad mängu inimeste ja tööandjate kohustused. Tööandjal on ja jääb alati õigus nõuda, et tööl käivad ainult terved, st haigussümptomiteta inimesed. Terviseamet jätkuvalt soovitab haigussümptomitega inimestel jääda koju ja mitte külastada oma eakaid lähedasi," ütleb Härma.

Samas ta möönab, et selleks peab valmis olema, et ühel hetkel nad koroonat enam uudse ohtliku nakkushaigusena ei käsitle.

"Uudsena saab koroonaviirust võtta kuni hetkeni, kui on leitud ja tehtud kättesaadavaks efektiivne ravi ning haiguse põdemine ei tekita enam haiglatele ülekoormust. Millal see võiks toimuda, sõltub sellest, kuidas suurenenud vaktsineerimisega hõlmatuse taustal reageerib haiglaravi vajadus ja mis mahus. Augustis näeme kindlasti, et üle 50-aastaste seas - see on vanusrühm, mille seas on hospitaliseerimine kõige kõrgem - on vaktsineerimisega kaitstud juba üle 60 protsendi inimestest, aga kas see on piisav, et haiglatel ei tekiks ülekoormust, on praegu veel teadmata," selgitab Härma.

Kui aga ühel hetkel peaks haiguse klassifikatsiooni seaduse mõistes muudetama, tähendab see, et karmimaid meetmeid, mida NETS lubab terviseametil rakendada, enam kasutada ei saa, näiteks COVID-19 nakatunutele ja nende lähikontaktsetele ei kohaldata siis enam viibimiskeeldu või liikumisvabaduse piirangut.

Samuti tähendab see nakatumisandmete süsteemsest kogumisest loobumist.

"Kui me ühel hetkel jõuame COVID-19 vaatest sinnamaani, et me ei käsitle seda enam kui uudset ohtlikku nakkushaigust, siis võib terviseamet loobuda nakatunute andmete süsteemsest kogumisest ja ei reageeri puhangutele sellisel viisil, nagu me seda praegu teeme. Lokaalsete puhangute korral püsivad nakatunud inimesed kodus, ravivad ennast terveks ja lähevad tööle tagasi. Aga enne, kui sellist lähenemist saab rakendada, peab olema veendumus, et ulatuslike puhangute korral püsivad haiglaravi vajavate inimeste arvud madalal," rõhutab Härma.

Härma lisab, et kui ühel hetkel on selge, et nakatumise arvu kasv ei too endaga kaasa suurt haiglaravi koormust, siis ei ole põhjust kõiki nakkusjuhtumeid eraldi testida ja kaardistada ning viiruse levikut tõkestada.

"Need meetmed on kulukad ega ole proportsionaalsed ohuga. Niisiis on vastus lihtne - kui suudame vaktsineerimisega ära hoida haiglate ülekoormuse ning see olukord on püsiv, siis ei ole põhjust lokaalsete puhangute tõttu piirkondlikke või suuremaid sulgemisi ette võtta. Selline ajutise sulgemise õigus jääb terviseametile jätkuvalt alles, kui tegemist on koolide, lasteasutuste ja sotsiaalteenuseid osutavate asutustega," selgitab Härma viiruse ümberklassifitseerimisega kaasnevat erinevust.

Maskikandmise kohustust saab sel juhul koroona puhul kehtestada valitsus, ent kui viirustehooaeg toob endaga kaasa ulatuslikke haigestumisi, siis soovitab terviseamet ka edaspidi kanda maski poes, ühistranspordis ja teistes siseruumides, kus ei ole võimalik vältida lähikontakte teiste inimestega.

"Terviseameti pädevus NETS-i muudatuste järel ei muutu ning saame jätkuvalt nõuda isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid. Maskikandmise kohustust toetab terviseamet vaid viiruse laiaulatusliku leviku korral," ütleb Härma.