Kadastik: kolmanda laine suurus oleneb vaktsineeritute hulgast

{{1623735000000 | amCalendar}}
"Otse uudistemajast": Mario Kadastik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Sügisel vallanduva koroonaviiruse kolmanda laine suurus oleneb peamiselt sellest, kui palju inimesi jõuab ennast suve jooksul vaktsineerida, ütles valitsuse teadusnõukoja liige, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur Mario Kadastik.

"Kolmas laine tuleb igal juhul, küsimus on ainult selles, kui suur see tuleb. Aga see sõltub sellest, kui paljud inimesed ennast suve jooksul vaktsineerivad," rääkis Kadastik teisipäeval "Terevisioonis".

Selleks, et meil kolmandat lainet üldse ei tuleks, oleks vaja, et 70-90 protsenti kogu elanikkonnast oleks vaktsineeritud. "Aga me saame vaktsiini anda ainult teatud vanusegruppidele, ehk meil ei ole võimalik seda mahtu kohe kokku saada," tõdes teadlane.

Kadastik selgitas, et praegu on tervest Eesti elanikonnast vaktsineeritud umbes 20 protsenti, läbipõdenuid on suurusjärgus 10-15 protsenti, kuid tõenäoliselt on neid rohkem, kuna kui perest üks on juba positiivse testi kätte saanud, siis teine ei lähe enam testima.

"Seega võib ka läbipõdenuid olla umbes 20 protsenti. Vaktsineerimine on pooleli umbes 15 protsendil. Seega kui need liita, saame juba umbes 50 protsenti [kogu elanikkonnast] kokku, mis on juba päris hea tulemus. Aga meil oleks vaja tõsta see ikkagi üle 70 protsendi, siis saaks [kolmanda laine ajal] läbi suhteliselt leebete piirangutega," rääkis teadusnõukoja liige. Kadastiku sõnul ei peaks see, et suvel on ilus ilm, kedagi takistama vaktsineerimist ja samal ajal suvemõnude nautimist.

Viitele, et väidetavalt ei allu mõned uued koroonaviiruse tüved vaktsiinidele, vastas Kadastik, et sellist tüve, mis kindlalt ei allu vaktsiinidele, veel leitud ei ole. Ka kiiresti levivad India (delta) ja Briti tüvi alluvad vähemalt mRNA vaktsiinidele, rõhutas ta.

"Neid (Briti ja India tüved - toim.) teeb aga halvaks see, et nad levivad agressiivsemelt ehk et nende naturaalne R (nakkavus - toim.) on kõrgem ja selle võrra on vaja kõrgemat vaktsineerituse taset või rohkem piiranguid. Ma eelistaksin, et sügisel saaksime hakkama peaaegu ilma piirnaguteta või siis leebete piirangutega - hajutame rohkem, et ei peaks olema kodus istumist ja et kõik kohad oleks suletud," ütles Kadastik.

Tema sõnul on ka maski kandmine leebe meede. "See ei ole mingi tohutu koormus ja me oleme ühiskonnana selleks nüüd ka palju paremini valmis. See võib vabalt olla see piisav meede, et äkki ei peagi rohkem sulgema," ütles teadlane.

"Nii palju kui ma olen aru saanud, siis vaktsiin vähendab oluliselt (nakatumist - toim.) - kui oled täiskuuri kätte saanud, siis see vähendab 90 protsendi ulatuses viiruse doosi, mida edasi kannad - ehk see on sama hea, kui jagaksime R-i 10-ga. Ehk tõenäosus viirust edasi kanda on väike," rääkis Kadastik.

Lisaks, kui keha on vaktsiini abil harjunud viirusega juba võitlema, siis ka läbipõdemine läheb kategooriaid nõrgemalt, mis peaks omakorda vähendama koormust haiglatele, märkis Kadastik.

Saates osalenud terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp kutsus kõiki inimesi suvel ennast vaktsineerima.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: