Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 ja vastu 19 riigikogu liiget, teatas riigikogu pressiteenistus.

Keelu sisseseadmine ei ohusta selliste loomade kasvatajaid, kes kasvatavad näiteks lambaid või küülikud. Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk.

Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega  sätestatakse üleminekuaeg, mille kohaselt enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini, sest mingi ja kähriku tehistingimustes pidamine on keelatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Annaliisa Post ütles, et tegu on ajaloolise võiduga. "Oleme selle nimel aastaid tööd teinud ning meil on ääretult suur rõõm, et Eestist sai esimene Balti riik, kes on karusloomafarmid keelustanud. Oleme selle otsusega eeskujuks nii lähiriikidele kui ka maailmas laiemalt. Ükski loom ei peaks inimeste edevuse pärast kannatama ja oleme tänulikud riigikogu liikmetele, et nad võtsid vastu loomasõbraliku otsuse," lisas ta.

Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10.mail 2017 lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.

Esimesed Euroopa riigid, mis karusloomafarmid keelustasid, olid Ühendkuningriik (2000) ja Austria (2005). Lisaks on keelu vastu võtnud Põhja-Makedoonia, Sloveenia, Horvaatia , Luksemburg, Serbia, Tšehhi ja Holland. Mitmes riigis – Belgias, Prantsusmaal, Norras, Slovakkias ning Bosnias ja Hertsegoviinas – on keeld vastu võetud, kuid see jõustub pärast üleminekuperioodi.

Lisaks Loomusele on karusloomafarmide keelustamisele toetust avaldanud Varjupaikade MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts, Pesaleidja, Kasside Turvakodu, Kelmiküla Kassijaam, Tartu Kassikaitse, MTÜ Kassiabi, MTÜ Zoosemu, Eesti Roheline Liikumine, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eesti Metsa Abiks, Taimetoidumess ja paljud teised.

Otsuse toetuseks tulid kolmapäeval Toompeale meelt avaldama ka organisatsiooni Nähtamatud loomad liikmed.

Tööstusharu on juba sisuliselt välja surnud

Karusloomafarmid on Eestis sisuliselt juba oma töö lõpetanud. Näiteks Balti Karusnahk farmikompleks on tänaseks välja surnud. Seal talvitusid metskitsed ja pärastlõunati hiilib vahel kohale metsik rebane. Kolm aastat tagasi klähvisid seal veel rebased - 10 000 looma, neist 1500 tõukari, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Suure löögi ärile andis koroonaviirus. Eestist saadeti toornahad Soome, kus need oksjonil maha müüdi.

"Üle maailma tulevad ostjad sinna kokku. Oksjonid toimuvad neli korda aastas. Eelmise aasta esimene oksjon oli märtsis. Kõik piirid olid kinni. Ainuke tulu tulebki oksjonimüügist. Eelmise aasta oma oli praktiliselt null," rääkis Balti Karusnahk juhatuse liige Marge Altosaar.

2017. aastal andis Eesti oma karusnahakasvatajatele lootust, et äri võib jätkata, kui loomade elamistingimusi parandatakse. Siis investeeriti Altosaare sõnul mitu miljonit eurot.

"Ühe rebasepuuri hind on keskmiselt 200-300. See korrutada 10 000, umbes sama on naaritsal. Seal on kõik need jootmis-söötmissüsteemid juures."

Ettevõtte Soome omanikud ilmselt nõuavad Eestilt kompensatsiooni, sest Euroopa riigid maksid karusnaha kasvatajatele tööstuste kinnipanemise eest.

"Kuna omanikud on soomlased, siis nemad on kindlasti otsustanud kaevata edasi kohtusse," ütles Altosaar.