Belitšev rääkis, et kui Eestis on 1,3 miljonit elanikku, siis Etioopias on 130 miljonit. Lisaks elab seal üle miljoni põgeniku lähedalasuvatest riikidest.

Belitševi sõnul lendab lennuk Etioopiast Moskvasse kuus korda nädalas ja need inimesed saavad sõita Venemaale viisavabalt. Peamine soov on jõuda Euroopasse.

"Vene Föderatsioon on teadlikult sisenemistingimusi nende riikidega oluliselt lihtsustanud ning tihendanud lennugraafikut," nentis Belitšev. Edasi sõidetakse bussiga Valgevenesse, kus sealsed ametivõimud isegi ei teeskle, et nad seda takistavad – pigem aitavad kaasa.

Vene Föderatsioon kasutab Valgevenet selleks, et Euroopale survet avaldada, rääkis Belitšev. "Kas see on sõltuvus või tunne, et peremehega koos tegutsedes saab rikkaks ja edukaks? See on tee, mille Valgevene on valinud," nentis ta.

Organiseeritud kuritegevuse pealt teenitakse palju

Belitšev sõnas, et sellise organiseeritud kuritegevuse pealt teenitakse nii Valgevenes kui ka Vene Föderatsioonis väga ulatuslikult. Märgid näitavad, et kasealsed ametivõimud teenivad täpselt sama palju.

"Kui mõelda inimesele, kes kasutab Valgevene rändeteekonda Euroopasse jõudmiseks, siis see ei käi nii, et ostetakse pilet Moskvasse ja ülejäänu tehakse ise," selgitas Belitšev. Ta ütles, et seda kõike vahendavad kuritegelikud ühendused ning üks inimene maksab teekonna eest keskeltläbi 5000 kuni 10 000 eurot.

Teisipäeval saabud teade, et politseil õnnestus tabada Eestis smuugeldajad otse teolt. "Piltlikult öeldes ei ole võimalik ühtegi kuritegelikku mustrit tõkestada, kui tipust päid maha ei raiuta," sedastas Belitšev.

Peamine taktika on need inimesed kinni pidada, vahi alla võtta ning viia võimalikult kiiresti läbi kohtumenetlus. Võimalusel arestitakse kogu kuritegelik tulu. Näiteks septembri keskel tuli kohtuotsus ühe tabatud smuugeldaja kohta: inimene sai karistuseks seitse kuud vangistust ja kuueks aastaks Schengeni alale sisenemiskeelu.

Omavalitsused ja halduskohtud pole sellise koormusega harjunud

Kuigi politsei koormus on suur, ei pea nad praegu veel midagi tegemata jätma. "Kuid ränderündega puutub kokku palju teisigi asutusi," nentis Belitšev. Näiteks proovivad paljud saabujad väärkasutada Euroopa Liidu alaealiste kaitsesüsteemi ja väidavad end olevat alaealised. See tekitab keerulise olukorra kohalikele omavalitsustele, kes peavad eeskoste tagama. Samuti pole halduskohtud harjunud sellise koormusega toime tulema.

Belitšev sõnas, et olukord võib muutuda veidi keerulisemaks talveperioodil, mil rändesurve on varasemalt vähenenud. Seda seetõttu, et vähesed soovivad redutada Valgevene metsas kümne külmakraadiga. "Meie eelis on neli aastaaega," rääkis Belitšev.

Siiski võib järgmiste nädalate jooksul rändesurve oluliselt kasvada, sest kõik, kes on praegu veel Valgevenes, proovivad sealt enne miinuskraadide saabumist ära saada.