Tallinn kavatseb viie aastaga võlakoormuse pea kolmekordistada

Tallinna linnavalitsuse hoone.
Tallinna linnavalitsuse hoone. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui 2020. aasta lõpu seisuga oli Tallinna netovõlakoormus 113,6 miljonit eurot, siis kolmapäeval linnavalitsuse poolt kinnitatud eelarvestrateegia järgi tõuseb võlakoormus 2025. aastaks 331 miljoni euroni.

2025. aastaks kasvab linna netovõlakoormus tulenevalt prognoositavast finantseerimisvajadusest 331 miljoni euroni, märgitakse Tallinna eelarvestrateegias aastateks 2022–2025, mille peab heaks kiitma ka linnavolikogu.

Netovõlakoormuse määr oli Tallinnal 2020. aasta lõpu seisuga 15 protsenti ning see tõuseb aastaks 2025 kuni 38 protsendini.

Eelarvestrateegia järgi kaasatakse laenukapitali üksnes investeerimisprojektide finantseerimise tagamiseks (ligikaudu 60–70 miljonit eurot aastas). Linnapea Mihhail Kõlvart nimetas suurimate investeerimisobjektidena Tallinna haiglat, Linnahalli, Linnateatrit ning Peterburi maantee renoveerimist. Kas ja kui palju neist lähiaastatel teoks saab, sõltub Kõlvart sõnul nii riigi kui ka Euroopa Liidu rahastusotsustest ja seisust ehitus- ja ehitusmaterjalide turul.

"Meil on praegu raske prognoosida, mis võiks olla riigi osalus suuremate objektide puhul. Rääkimata sellest, et üldine majanduse seis, sealhulgas ehitusturul, ei ole praegu väga selge. Me näeme ainult hindade kasvu. Kui kaua see (hindade tõusmise) protsess kestab, kui kaugele jõuab, on raske hinnata," lausus Kõlvart.

Eelarvestrateegi järgi ei sõlmi Tallinn uusi võlakohustusi kaasa toovaid kontsessioonikokkuleppeid ja kapitalirendilepinguid ei sõlmita ning võimaluse korral kaasatakse soodsat pikaajalist kapitali näiteks Euroopa Investeerimispangast või Põhjamaade Investeerimispangast .

Strateegia järgi refinantseeritakse vajadusel olemasolevaid võlakohustusi, et tagada laenumaksete stabiilsus ja võlakohustuste teenindamise kulude kokkuhoid.

Lisaks linnale on laenukohustused ka linna sõltuvatel üksustel, sealhulgas Lääne-Tallinna keskhaiglal, Ida-Tallinna keskhaiglal ja Tallinna Linnatranspordi AS-il. Viimase võlakohustused ulatusid 2020. aasta seisuga 50,8 miljoni euroni.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) järgi võib siis, kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini (aastani 2024 erandina kuni 80 protsendini) aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: