Eesti riigi rahandust jälgiv eelarvenõukogu märkis, et riigi eelarvestrateegias on valitsus seadnud eesmärgi, et järgmisel aastal ei ületa nominaalne eelarvepuudujääk nelja protsenti SKP-st.

Selleks on suveprognoosiga võrreldes parandatud eelarvepositsiooni ligikaudu 220 miljoni euro võrra, kuid need on nõukogu hinnangul peamiselt väiksemad kohandused riigi investeeringutes, välisvahendites ja raamatupidamises, mitte püsiv parandus riigi tulude ja kulude struktuuris.

Erinevalt eelarvenõukogu soovitusest püsib eelarvestrateegia järgi valitsussektori eelarvepuudujääk nelja protsendi juures SKP-st ka 2028. ja 2029. aastal.

"Nende eelarve-eesmärkide saavutamine sõltub aga mitme valitsuse kavandatud tulu- ja kulumeetme paikapidavusest, mille suhtes on esialgu palju ebakindlust. Intressimäärade hiljutise tõusuga võib kulukamaks minna ka riigivõla teenindamine," tõdes nõukogu.

Täpsemalt tõi eelarvenõukogu välja, et pikemas vaates hakkavad eelarvepositsiooni parandavate meetmete kõrval rohkem mõju avaldama seda nõrgendavad meetmed. Seejuures on seda positsiooni halvendavate otsuste ümber nõukogu hinnangul praegu rohkem kindlust, kui seda parandavate osas.

Seega ei jätku eelarvestrateegia järgi valitsussektori eelarvepuudujäägi vähenemine pärast 2027. aastat ega ka veel 2029. aastal, mida võinuks eeldada eelarvereeglite taasjõustumisest. Siinkohal lähtub valitsus nõukogu teatel tõlgendusest, et 2029. aastast on kodumaised reeglid küll uuesti jõus, ent parandussammu täitmisel on võimalik arvestada 2025.-2028. aasta kaitsekulude vabastusklausli ajal sõlmitud tarnete hilisema saabumisega.

Eelarvenõukogu hinnangul vastavad riigi eelarvestrateegias 2027.-2030. aastaks seatud eelarve-eesmärgid eelarvereeglite nõuetele, lähtudes nende paindlikust tõlgendusest. Eelarvenõukogu soovitab aga mitte lükata eelarveparandust edasi nii kauaks, kuni ajutiselt leevenenud eelarvereeglid seda võimaldavad, vaid jätkata eelarveparandusega kohe pärast 2027. aastat.

Nõukogu juhtis tähelepanu sellele, et ka valitsuse seatud eelarve-eesmärkide saavutamise korral kasvaksid riigi võlakoormus ja intressikulud lähiaastatel kiiresti. 2030. aastaks ulatuks võlakoormus juba 37,4 protsendini SKP-st ja riigivõla intressikuludeks tuleks järgmisel neljal aastal eraldada peaaegu kaks miljardit eurot.

"Kui jätkata eelarveparandusega alles 2030. aastast, ei hakkaks riigivõlg vähenema enne, kui see on ületanud 40 protsenti SKP-st," tõi eelarvenõukogu välja.

Nõukogu leiab, et sel sügisel koostatud riigirahanduse nelja aasta ettevaates ei ole endiselt plaani, kuidas leida püsivalt suurematele kaitsekuludele riigieelarves püsiv katteallikas, mis ei oleks laenuraha.

"Eelarvereeglite paindliku tõlgendamisega on vajalikku eelarveparandust edasi lükatud, kuid mida hiljem sellega tegeleda, seda kulukamaks muutub see nii riigile kui ka maksumaksjatele," nentis nõukogu.