X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kiirabi saab võimaluse suunata lihtsamad tervisemured perearstile

Foto: Vladislava Snurnikova/ERR

Pea pooled kiirabi väljakutsed on seni olnud pigem perearsti pädevusse kuuluvad tervisemured. Äsja kinnitatud kiirabi väljakutsete uus juhend annab aga häirekeskusele õiguse jätta lihtsama tervisehäda puhul kiirabi välja saatmata ja suunata inimene pigem kas oma tohtri või perearsti nõuandetelefoni jutule.

Halvematel päevadel pea pooled väljakutsed pole tegelikult oma olemuselt kiirabiväljakutsed. Need on tervisemured, millega tuleks pöörduda oma perearsti poole, iseloomustas Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juht Lilian Lääts praegust olukorda.

"Kui patsient soovis kiirabi, siis kiirabi alati pidi saadetama," sõnas Lääts "Aktuaalsele kaamerale".

Ta loodab, et kui läheb käiku hiljuti kinnitatud uus juhend, siis kiirabi ei hakka enam pisiprobleemide peale välja sõitma, vaid lihtsamate murede korral hakkavad päästekorraldajad nõu andma või suunavad hädalise edasi. Neid lihtsaid tervisemuresid näeb kiirabi seni omajagu.

"Kõike ei jõua siin nimetada, aga kõige tavalisem ja mis kõige suuremat kergendust toob, on näiteks see, kui täiskasvanud inimesel on esimest päeva palavik ja tal ei ole mingit loidust ja raskeid sümptomeid, siis suunatakse ta perearsti nõuandeliinile, mitte ei saadeta talle kiirabi," selgitas Lääts.

Ta lisas, et uus töökorraldus ei tähenda, nagu hakkaks kiirabi välja sõitma vaid üksikutel puhkudel. "Kindlasti see ei ole nii, et pigem ei saadeta, vaid ikka pigem saadetakse, aga need ilmselgelt lihtsad juhtumid selekteeritakse välja," ütles ta.

Ka muutub senine 112 kõnedele vastamise praktika. Kui seni pidi päästekorraldaja esitama helistajale suunavaid küsimusi, siis nüüd lastakse inimesel endal oma mure ära rääkida.

"Kui ema ütleb, et last nõelas rästik, siis päästekorraldajal on juba teada, et see on väga kiire kutse ja kiirabi saadetakse välja ja rohkem tegelikult ei olegi vaja täpsustavaid küsimusi," selgitas häirekeskuse koostöö korraldamise ekspert Pille Saar.

Kiirabi ja häirekeskuse tööd muutev juhend põhineb taanlaste omal. Saare sõnul on tegu universaalse küsimustikuga, mis on Eesti oludele kohandatud.

Hiljuti kinnitatud juhendi järgi hakatakse tööle 1. detsembril, enne seda saavad päästekorraldajad täiendkoolitust.

"Alguses on kindlasti hästi palju segadust, aga ma loodan, et mõne kuuga stabiliseerub ära ja kõik, kes peavad abi saama, saavad selle kiiresti," ütles Lääts.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: