"Patsiendid kartsid, et haiglast saab ka nakkust ja lihtsate probleemidega ei tuldud. Tuldi ikkagi haigusega," rääkis Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas "Aktuaalsele kaamerale".

Nüüd tullakse mõnikord lapsega vastuvõtule ka siis, kui palavikku on olnud mõni tund. Lastehaigla EMO-s annab tööd hoogsalt leviv rinoviirus, millega kaasneb nohu, kinnine köha või kõripõletik.

"Esimese päeva nohu, esimese päeva kurguvalu, temperatuuri tõus. Kõrvavalusid praegu pole olnud, aga just need nohud-köhad on küll, millega võiks jõuda kõigepealt perearstini," ütles kogenud lastearst.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) hoiatas teisipäeval, et kergemate tervisehädadega tulijad peavad arvestama kuni kaheksatunnise ooteajaga.

"Tavaliselt sellisel perioodil, suve alguses, mais on meil umbes 250 inimest ööpäevas, nüüd on pidevalt üle 300," rääkis PERH-i EMO ülemarst Natalia Jefimova.

EMO töökoormus kasvab ennekõike just nende inimeste arvelt, kes peaksid abi otsima perearsti juurest. Näiteks on neil pikalt kestnud seljavalu, probleemid vererõhuga või kroonilised tervisehädad. Rohkem on selliseid patsiente noorte ja keskealiste seas ning tervisemurest suurem on terviseärevus.

Enamasti põhjendatakse haiglasse tulekut sellega, et perearsti vastuvõttu tuleb oodata või ei saada arsti kätte. "Mõnedel on lihtsalt niimoodi mugavam EMO-sse tulla, kui vaba päev tekkinud, sest perearstil võtavad uuringud tavaliselt aega rohkem, kutsutakse mitu korda vastuvõtule ja uuritakse natukene rahulikumas tempos," selgitas Jefimova.

Ülemarsti sõnul kuuldavasti osa peretohtreid töötavad veel n-ö koroonarežiimil, teevad vähem vastuvõtte ja nõu antakse telefoni teel, aga inimestele see variant ei sobi, sest tahetakse arstiga silmast silma rääkida.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) EMO juhi Märt Põlluveeri sõnul pole tegu ebatavalise olukorraga.

"Eestis kestab juba pikemat aeg organisatoorne probleem perearstide, EMO ja kiirabi vahel. Nüüd on küsimus, kuidas haiglad neid lahendavad. Meie tulenevalt oma väiksemast voodikohtade arvust lihtsalt ei võta neid patsiente vastu. Regionaalhaigla on sellisel seisukohal, et nemad võtavad kõik vastu ja siis ägavad selle koorma all," rääkis Põlluveer. Nii oli eelmisel reedel olukord Ida-Tallinna keskhaigla EMO-s nii hull, et kergemate hädadega patsiendid saadeti tagasi.

"Ühel hetkel, kui EMO-s oli 12 voodikohale kandideerimas 65 inimest, siis me otsustasime, et me võtame vastu ainult kõige raskemad, ülejäänud peavad lahkuma. Vigastatud võtame senikaua, kuni olukord normaliseerub, sest ei ole ju lahenduseks see, et me korjame nad koridori ja laseme neil istuda 12-15 tundi," sõnas EMO juht.

Tagasi saadeti pikaajaliste krooniliste hädadega patsiendid, kelle puhul EMO-sse pöördumine ei anna efekti. "Või on sellel psüühiline rahustav efekt, mis on inimesele äärmiselt oluline, aga mitte EMO ülesanne," lisas Põlluäär. Arsti sõnul ei saa eeldada, et patsient suudaks teha ratsionaalseid otsuseid. Vaja on kindlat reeglistikku, kes millise hädaga kuhu peab pöörduma. Kuniks seda pole, ongi EMO-d ülekoormatud.

"EMO ei ole põhjatu auk, kus on kasutamata ressurssi. Pigem on Eesti EMO-des olukord, kus puuduvaid arste kompenseeritakse üliõpilaste palkamisega, alakvalifitseeritud personali palkamisega, sest teisi ei ole. Sellisel juhul nii me töötamegi, et katsume kuidagi osakonna sees jaotada, et raskem seisund läheb kogenenuma kätte ja mitte nii raske vähem kvalifitseeritu kätte," tõdes tohter.