Eri sõnastike koondamine ühte andmebaasi on eesti keele õpetaja Edward Kessi hinnangul igati mõistlik tehniline lahendus, küll jääb talle arusaamatuks, miks sõnaveebis, kus näiliselt on kõik olemas, puudub õigekeelsussõnaraamat (ÕS), mis on kirjakeele normi alus.

"On jäänud mulje, et käib justkui vaikne õigekeelsussõnaraamatu kaotamine, et ei oleks sellist kivisse raiutud kirjakeele normi alust, vaid oleks selline vabam keelekasutus, et ei oleks sellist ranget normingut kuskil," lausus Kess.

Ta toob näiteks sõnad enamus ja enamik, mida kõnekeeles paljud kasutavad sünonüümina, aga mille tähendus on 2018. aasta ÕS-is on täpselt paika pandud. Enamus tähendab arvulist ülekaalu ja enamik suuremat osa. Oma õpilastele teemat seletades sai ta aga üllatusena teada, et olukord on muutunud.

"Sõnaveebis oli kenasti näha, kuidas 15. mail oli seal väike muudatus tehtud, et enamik võrdub enamus, et need on sünonüümsed sõnad. Kas selliseid muutusi on vaja teha niimoodi, et ei ole enne laiemalt huvigruppidega kokku lepitud," küsis Kess.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele professor Reili Argus nentis, et selline sõnakaupa muutmine võib tuua muutmisi keelekorralduse üldistes põhimõtetes. "Teine asi on see, et keelekasutajad ei tea, millal ja mida muudetakse," lausus ta.

"Paksu ÕS-i piiblit võib-olla tõesti ei ole enam vaja, aga üht kokkulepitud kindlat keelevarianti keelekasutaja kindlasti vajab; vajab see, kes õpetab, ja see, kes toimetab, aga ka tavaline keelekasutaja," ütles Argus.

Sõnaveebi praegune lahendus tekitab Arguse sõnul segadust, kuna keelekasutaja peab ise otsustama, milline variant on õige. Seda enam, et näidetena kuvatakse veebist pärit näiteid, mis võivad sisaldada vigu.

"Keele alal õige on üldse võrdlemisi kahtlane kategooria, see ju muutub kogu aeg. See muutub palju kiiremini kui ÕS-ide väljaandmistsükkel, mis on olnud iga seitsme aasta tagant siiani," lausus Eesti Keele Instituudi juht Arvi Tavast.

Tavasti sõnul fikseerib ÕS õigekirjanormi, käänamist ja pööramist, aga sõnade tähendusi ei ole õigekeelsussõnaraamat norminud kunagi.

"Juba 1980. aastal tegi vabariiklik õigekeelsuskomisjon selgesõnalise otsuse, et tähendusi ei saa normida," märkis Tavast.

Praegu on veel lahtine, mis kujul ÕS tuleb. Senise tava järgi peaks see ilmuma 2025. aastal.