Rikkalik käbiaasta lõi õhu ja pinnad õietolmust kollakaks

Männid
Männid Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Mitmel pool on sel kevadel märgatud varasemast enam õietolmu: kollaka tolmukihiga on kaetud veekogud ja metsaalused ning kohati tuleb usinamalt aknaid ja autosid pesta. Dendroloogide Urmas Rohu ja Ivar Sibula hinnangul tuleneb see puude seemnerohkest aastast.

Dendroloogi ja Räpina Aianduskooli õppemajandi juhi Urmas Rohu sõnul tuleneb rohke õietolm rikkalikust käbiaastast. "Okaspuude käbiaastad korduvad iga viie kuni seitsme aasta tagant. Ilmselt on sel aastal selline aasta, mil õitsevad nii kuusk kui mänd ja seepärast on õietolmu rohkem. Sel korral õitsesid ka lehtpuud väga rikkalikult." 

Keskkonnauuringute keskuse õhuseire eksperdi Mart Villi sõnul võib kokkuvõtvalt sel aastal männitolmu kogus õhus olla suurem kui varasmatel aastatel.

"Summaarselt on männi õietolmu hulk hetkel sarnane varasemate aasate koguhulgale, kuid õitsemisperiood ei ole veel läbi. Ööpäevased tasemed on märksa kõrgemad ja ilmselt õitsemisperioodi lõpuks on ka aastane hulk märksa kõrgem võrreldes varasemate aastatega." rääkis Vill.

Ta lisas, et praegune pikk vihmavaba periood mõjutab samuti õietolmu kogust õhus. "Ma arvan, et üks põhjustest võib olla pikk kuiv periood, kuna vihm teeb õhu puhtamaks ja peseb ka õietolmu maha."

Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul on sel aastal suurenenud lepa- ja kasetolmu hulk.

Eesti Maaülikooli dendroloogia dotsent Ivar Sibul rääkis täpsemalt puude õietolmu tekkimise protsessist. "Okas- ja lehtpuudel igal aastal samas koguses seemneid ei valmi. On olemas seemneaastad ja seemne vaheaastad. Mänd annab seemet näiteks 3-4, kuusk 4-6 ning arukask 1-2 aasta tagant. Vaheaastatel on nii emas- ja isasõisikuid ning sealt tulenevalt ka seemneid ja käbisid sügisel vähem ja seetõttu esineb ka kevadel tolmlemist vähem.

Ta selgitas veel, et õietolm, mida kevadeti märkame, on pärit tuultolmlevatelt puuliikidelt ehk kuuskedelt ja mändidelt. Lehtpuudest tolmlevad tuule abil lisaks kased, lepad, sarapuud.

Õietolm autodel Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Allergeene esineb sel aastal õhus rohkem

Eesti Keskkonnauuringute kesksuse ja Eesti allergialiidu andmetel on lepp ja kask tugevamad allergeenid kui mänd ja kuusk. Kase- ja lepatolmu suurem kogus võib seetõttu õietolmuallergia all kannatavatele inimestele põhjustada seekord rohkem ebameeldivusi.

Keskkonnauuringute keskuse õhuseire ekspert Mart Vill selgitas, et kase õitsemine toimub suuremates kogustes üle aasta. Viimane aasta, mil kasetolmu suuremas koguses esines, oli 2019, mis tähendab, et puude loomuliku arenguprotsessi tõttu esineb sel aastal tavapärasest rohkem kasetolmu.

Tolmurohkust soosis stabiilne kliima

Sibula sõnul mõjutavad ka temperatuurikõikumised puude kasvu, ühtlasi ka puude õitsemist kevadel. "Puude arenguks on kõige parem stabiilne temperatuur, seda nii vegetatsiooniperioodil kui ka talvisel puhkeperioodil. Negatiivselt mõjuvad puudele suuremad temperatuurikõikumised ja ekstreemsed kliimatingimused, näiteks suvised põuad ja talvised pakased. Eelneval suvel ja sügisel oli piisavalt soojust ja niiskust ning püsiva lumekatte ja stabiilse temperatuuriga talv. See kindlasti oli metsapuudele sobiv. Tuultolmlevatel õistaimedel formeeruvad isasõisikud juba õitsemisele eelneva aasta suve lõpuks ehk urvad peavad üle elama ka talveperioodi. Seetõttu ongi väga olulised eelmise aasta puu kasvutingimused ja talvised kliimaolud."

Kevad-suvine õitseperiood ei ole veel kaugeltki lõppenud ning peagi on algamas kõrreliste õitsemine, mis kestab mai lõpust septembri keskpaigani.

Välisõhu kvaliteediga on võimalik täpsemalt tutvuda keskkonnauuringute lehel.

Õietolm autodel Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: