"Tarbige seda informatsiooni, mida siseministeerium annab ABIS-e osas, see on see tõde, kõik muu ei ole tõde," sõnas Jaani neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.

Tema sõnul on oluline silmas pidada, et ABIS-es on biograafilised ja biomeetrilised andmed eraldi ning nendeks on ainult sõrmejäljed ja näokujutused. Jaani selgitas, et jutt DNA ja silmaiiriskesta tuvastamisest läbi andmebaasi on müüt.

"Need andmed saavad sinna kahte moodi: riik korjab inimestelt andmeid, kui inimene tuleb taotleb isikut tõendavat dokumenti, siis kõik anname näokujutuse ehk foto ja oma sõrmejäljed ehk biomeetria. Ja teine viis, kuidas need andmed sinna satuvad, on läbi süüteomenetluse," sõnas minister.

ABIS annab Jaani sõnul võimaluse kontrollida esmalt nn üks-ühele päringuid ehk süüteomenetleja saab süsteemilt küsida, kas kahtlusalune on see, kes ta väidab end olevat.

"Ei tohi teha nii, et esimese asjana küsin masina käest, kes see on ehk üks mitmele päringut," sõnas Jaani ja lisas, et see on teisene toiming, mida süsteem lubab.

Ta selgitas, et ABIS-t võib kasutada vaid väga konkreetsete tööülesannete täitmiseks ning süsteemi jääb alati maha logi. Lisaks võimalik on teha selle kasutamise kohta ka õiguslikku järelkontrolli.

Jaani lisas, et ABIS-e loomine on väga oluline, sest selle tulemusel suureneb võimekus kuritegude avastamisel. Ta täpsustas, et selle kõige juures on oluline kaitsta ka kõikide inimeste andmeid.