EKRE on väljendanud vastuseisu eelnõule, mis võimaldab inimeste biomeetriliste andmete koondamist isikutuvastuse andmebaasi nimega ABIS. Partei juht Martin Helme teatas ka, et EKRE riigikogu fraktsioon hakkab selle eelnõu menetlemist venitamistaktikaga segama ning eesmärk on, et eelnõud vastu ei võetaks.

Siseminister Jaani sõnul allkirjastas Mart Helme siseministrina 2020. aasta oktoobris ABIS-se eelnõu ja saatis selle kooskõlastusringile.

Jaani ütles, et on vale väita, et andme koondamisel tekib nii-öelda superandmekogu, nagu ütles kolmapäeval Martin Helme. "Ei teki. Tulevikus ABIS-e abil saame erinevalt praegusest hakata üksteisest eraldi hoidma biomeetrilisi (sõrme- ja näokujutised) ja biograafilisi (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) andmeid. Inimeste andmed on seeläbi paremini kaitstud," sõnas Jaani.

Samuti ei vasta Jaani sõnul tõele väide, et inimestelt hakatakse ABIS-e tarbeks koguma eraldi biomeetrilisi andmeid, näiteks DNA-d. "ABIS-e jaoks ei koguta eraldiseisvalt uusi andmeid. Samuti ei vasta tõele, et ABIS-esse kogutakse DNA või silma iiriskesta kujutisi," märkis ta.

Jaani kinnitas, et Eesti ABIS-e andmeid teistele riikidele müüma ei hakka. "Eesti ei müü kellelegi oma inimeste andmeid. Teiseks, Eesti vahetab juba praegu 19 liikmesriigiga andmeid piiriüleste kurjategijate tabamiseks. Samuti teeme koostööd tõkestamaks terrorismi ja ebaseaduslikku rännet. Kolmandaks, koostööd tehakse üksnes ja ainult süüteo toime pannud isikute osas," selgitas Jaani.

Jaani rääkis, et ABIS-se arendustöödeks eraldati raha, 14,7 miljonit eurot juba 2017. aastal ning suur osa sellest on juba kasutatud või kasutuses.

Väidet selle kohta, et igasugused ametnikud saavad valimatult minna ABIS-esse andmeid otsima, nimetas Jaani samuti valeks. "Ei vasta kohe üldse tõele. Esiteks, ligipääs on konkreetselt volitatud isikul, kes täidab kindlat tööülesannet. Teiseks, andmete vaatamisest jääb sellest jälg maha. Kontroll on kõrgendatud."

Lisaks ei teki Jaani kinnitusel politseile juurde uusi õigusi, näiteks õigus sõrmejälgi ristkasutada. "Politseil on õigus sõrmejälgi ristkasutada juba 10 aastat. Ei looda juurde õiguslikke aluseid isikuandmete töötlemiseks, vaid kasutusse võetakse tänapäevane tehniline lahendus," ütles Jaani veel.

"Kokkuvõtvalt jääb arusaamatuks, miks ja kelle huvides erinevaid valeväiteid ja hirme levitatakse," lõpetas Jaani.

EKRE esimees Martin Helme rääkis, et ABIS-e puhul on tegemist kogumiga kõikidest teistest andmekogudest, kuhu koondatakse Eesti inimeste biomeetrililsed andmed nagu näiteks sõrmejäljed.

"Tegelikult on sisu ikkagi võigas. Sisu on biomeetrilise andmekogu loomine kogu Eesti inimestest. Meil ei ole kindlust, et sellele andmekogule ei saa ligi ka võõrriigid, nii-öelda liitlased. Kõik Eesti inimeste sõrmejäljed, silmaiirised, kogu see kupatus kogutakse kokku ja mida selle suure venna andmekoguga tegema hakatakse, meil head vastust ei ole," sõnas Helme.