EKRE on nimelt vastu eelnõule, mis võimaldab inimeste biomeetriliste andmete koondamist isikutuvastuse andmebaasi nimega ABIS.

"Meie riigikogu töö takistamise taktika ei ole mitte ainult ühe eelnõu puhul võtta vaheaegu ja pidada kõnesid, vaid me kavatseme kogu päevakorra umbe ajada," ütles Helme ERR-ile.

"Kõikide eelnõude puhul maksimaalne hulk küsimusi, kõikide eelnõude puhul maksimaalne hulk parandusettepanekute hääletusi, maksimaalne hulk vaheaegade võtmisi, maksimaalne hulk kõnesid. Ja teiste lugemiste puhul on kõnesid võimalik pidada igal saadikul kaheksa minutit. Meil siin on päevakorras paarkümmend eelnõud. Siin ikka läheb kaua," kirjeldas Helme vahendeid, mis EKRE saadikute arsenalis kasutusel on.

Venitamistaktikaga on Helme sõnul plaan alustada juba kolmapäeval ning rakendada seda ka nädalavahetusel erakorraliselt kokku kutsutud istungil.

"Meie eesmärk on, et kevadistungjärgul seda superandmebaasi eelnõud vastu ei võetaks. Ja kui nad tahavad vastu võtta, siis pangu jaanipäevale lisaistung, me oleme ka selleks valmis," lausus Helme.

Helme rääkis, et ABIS-e puhul on tegemist kogumiga kõikidest teistest andmekogudest, kuhu koondatakse Eesti inimeste biomeetrililsed andmed nagu näiteks sõrmejäljed.

"Tegelikult on sisu ikkagi võigas. Sisu on biomeetrilise andmekogu loomine kogu Eesti inimestest. Meil ei ole kindlust, et sellele andmekogule ei saa ligi ka võõrriigid, nii-öelda liitlased. Kõik Eesti inimeste sõrmejäljed, silmaiirised, kogu see kupatus kogutakse kokku ja mida selle suure venna andmekoguga tegema hakatakse, meil head vastust ei ole," sõnas Helme.

Siseminister Kristian Jaani teatas kolmapäeval, et eelpool nimetatud väited ei vasta tõele ja Helme hirmudel ei ole alust. Jaani viitas ka asjaolule, et ABIS-e eelnõu kooskõlastas möödunud aasta oktoobris sel ajal siseministri ametit pidanud Mart Helme (EKRE).

Riigikogu menetluses olev seaduseelnõu annab rohelise tule kodanike biomeetriliste andmete koondamiseks ühte suurde infobaasi. Siseministeeriumi kinnitusel on eesmärk andmeid efektiivsemalt kasutada, kuid neile ligipääs ei lihtsustu.

Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e ühe eesmärgina esitletakse võimalust kiiremini kuritegusid lahendada.