Soomes avati kohalike valimiste jaoskonnad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Põlissoomlaste liider Jussi Halla-aho valimiskampaaniat tegemas. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Soomes avati pühapäeva hommikul valimisjaoskonnad kohalikeks valimisteks, volikogudesse kandideerib rohkem kui 35 000 inimest. Valimistel peetakse favoriitideks kolme erakonda, tulemused võivad hakata mõjutama aga praeguse valitsuse stabiilsust.

Vaatlejate hinnangul on kohalikud valimised eelmänguks 2023. aasta parlamendivalimistele. Küsitluste kohaselt on kolme suurima toetusega erakonna positsioonid väga tasavägised, tulemust võib hakata mõjutama valimisaktiivsus.

Võrreldes eelmiste kohalike valimistega on kõige rohkem suurenenud Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) toetus. Eelmisel korral oli nende toetus vaid üheksa protsenti, aga nüüd on nad tõusnud Koonderakonna (Kokoomus) ja sotsiaaldemokraatide kõrval kolme suurima hulka.

Vaatlejad on ühte meelt, et tulemusi mõjutab oluliselt valimisaktiivsus. Koonderakonnal on kõige rohkem kindlaid valijaid ja kui aktiivsus on väike, on Kokoomuse osakaal suurem ja nende tulemus parem.

Aktiivne osalemine parandab aga eelkõige Põlissoomlaste tulemust. Poliitikavaatlejate sõnul näitasid varasemad valimised, et nende toetus on küsitlustes suurem kui lõpuks valimistulemustes, sest nende valijad ei pruugi välja tulla.

Uuringufirma Taloustutkimus uuringujuht Juho Rahkonen nimetas seda Soome ringhäälingus Yle grill-liha-teooriaks: "Kui päev on väga ilus, siis võib juhtuda, et inimesed jäävad suvilatesse grillima - kes see ikka viitsib hääletama sõita, kui kaelakarbonaad juba grillil säriseb."

Peaminister Sanna Marini sotsiaaldemokraadid on kampaanias teinud suure panuse oma liidrile. Seda võib aga mõjutada paari nädala eest avalikuks tulnud info, et ta on peaministri ametikorteris elades kasutanud toitlustusteenust, peaministri kantselei ei ole aga selle pealt makse arvestanud. Marin lubas küll tagantjärele kõik ära maksta, mis vaja, aga see võib siiski valimistulemust mõjutada, ütles YLE poliitikaajakirjanik Pirjo Auvinen. Tema sõnul ei saa praegu öelda, kes kolmest kõige suurema toetuse saab.

Valimistulemus võib mõjutada ka Soome valitsuse stabiilsust, sest kui Keskerakond (Keskusta) väga kehva tulemuse saab, võib erakond otsustada, et enne 2023. aasta parlamendivalimisi on kasulikum valitsusest lahkuda.

Sel aastal oli viirusekriisi tõttu ka tavapärasest pikem eelhääletus. Kahe nädala jooksul andis oma hääle kolmandik valijatest.

Eestlasi huvitab Soome kohalike valimiste juures tõenäoliselt kõige rohkem see, kas valimispainest vabanenud poliitikud jõuavad üksmeelele piiride avamises töörändele ja võib-olla ka turistidele. Peaminister Marini sõnul hakatakse seda arutama juba algaval nädalal.

Fakte Soome valimiste kohta

Valimisjaoskondade uksed tehti lahti kell üheksa ja suletakse õhtul kell kaheksa. Valijatel soovitatakse jaoskonnas maski kanda.

Kohalikesse omavalitsustesse pürgijate arv on 2017. aasta valimistega võrreldes paari tuhande võrra kasvanud. Eelmiste valimistega võrreldes on aga langenud nii nais- kui noorte kandidaatide arv. Tänavu kandideerib vähem kui 8900 kohale 35 000 inimest.

Kandidaatide arv on kõige rohkem kasvanud Põlissoomlastel, kuid ka rohelised, Koonderakond ja Rootsi Rahvapartei (RKP) on pannud välja rohkem kandidaate kui varasematel aastatel. Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide kandidaatide arv on langenud.

Volikogudesse pääsemise võimalused on piirkonniti väga erinevad. Helsingis kandideerib ühele kohale ligi 14 inimest, Turus ja Oulus 10, Jyväskyläs üheksa, Salos ja Hämeenlinnas alla seitsme ja Kajaanis viis.

Mõnes väiksemas vallas ei olegi kandidaate palju rohkem kui volikogudes kohti. Alla kahe kandidaadi kohale on tervelt 29 vallas.

Kandidaatide vanus ulatub 94 aastast 18-ni. Kümnendik kandidaatidest on alla kolmekümneaastased. Volikogudesse pürgijate keskmine vanus on 50 aastat.

Rohelistel on kandidaatide hulgas palju naisi – 60 protsenti, Põlissoomlastel pisut üle viiendiku.

Sel aastal anti eelhääletusel ligi poolteist miljonit häält ehk 33 protsenti. Täpsemad andmed selguvad, kui registreeritud on ka kõik välismaal antud hääled.

2017. aasta kohalikel valimistel osales eelhääletuses 26,6 protsenti valijaist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: