Soome kohalike valimiste puhul on tüüpiline, et edu saadab parlamendi tasandil opositsioonis olevaid erakondi ning ebaedu valitsusparteisid. Nii ka seekord. Nii toetuse kui ka volikogude kohtade poolest pidid alla vanduma Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Rohelised ja Vasakliit. Mõlemas kategoorias võidutsesid aga Koonderakond ja rahvuskonservatiivne Põlissoomlased, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Inimestele teeb üleriigilises poliitikas muret vastutustundetus ja võlakoorma kasv. See on tungimas ka omavalitsustesse. Valijad soovivad volikogudes näha otsustajaid, kes mõtlevad ka sellele, kuidas heaolu juurde toota," rääkis Koonderakonna esimees Petteri Orpo.

"Tulemus on loomulikult pettumus. On selge, et toetuse langedes pole esimehel põhjust rahuloluks," sõnas sotsiaaldemokraadist (SDP) peaminister Sanna Marin.

"Põlissoomlaste väärtused ja poliitika kõlavad senisest selgemalt nii aruteludes kui ka otsustes," ütles Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-Aho.

Kohalike valimiste tulemusel on neljas Soome suuremas linnas - Helsingis, Espoos, Tamperes ja Vantaal - linnapea koht Koonderakonna käes. Lisaks ka suuruselt kuuendas linnas Turus.

Enne valimisi tehtud küsitlused ennustasid kõige suuremat valimisvõitu Põlissoomlastele, kuid hoolimata oma esimehe Jussi Halla-Aho Soome suurimast isiklikust häältesaagist jäädi suurimatele ootustele siiski alla.

Üks põhjus võis peituda ilusas ilmas, mis pani inimesed oma elukohast eemale sõitma ning madaldas valimisaktiivsust. See soosis omakorda väga truu valijaskonnaga Koonderakonda.

"Nende valimiste õppetund on, et suvi on Soomes halb aeg valimiste korraldamiseks. Probleem oli just nimelt valimispäeva aktiivsuses," selgitas politoloog Sami Borg.

Valimisaktiivsus oli nendel valimistel 55 protsenti, kuid kolmandik hääleõiguslikest Soome elanikest andis oma hääle eelhääletusel.