"Kõige olulisem on, et meil oleks õigusselgus, et mida võib teha ja mida ei või. Piiranguid on seaduseelnõus kirjeldatud, aga mis meie meelest on puudu: selgelt oleks vaja reguleerida, mida me kevadsuvisel ajal teha võime. Kevadsuvisel ajal on raietegevus piiratud ja piiranguvööndites veel rohkem piiratud. Kui suurt mõju see omab, me täna ei tea. Rehkendused, mis on seletuskirjas välja toodud, suurusjärgu mõttes on õiged, seega mingit mõju see omab. Aga oluline on kogupilt, mitte ainult kaitsealad," lausus Kirjanen.

Kirjanen märkis, et kui lisaks kaitsealade kolmekuisele keelule on võimalus valitsusel kehtestada kahekuine keeld ka teistes metsades, siis tuleks täpsustada, millistel tingimustel kevadel ikkagi metsatööd saavad jätkuda. "Puidu varumine ja metsatööd ei saa jääda riigis kolmeks kuuks seisma," lausus ta.

Kirjaneni sõnul on positiivne, et üldise keelu üle otsustamine viiakse keskkonnaministeeriumi käest valitsuse kätte, kuid suurt kindlust see metsandussektorile siiski ei annaks.

"Ettevõtetele ja investeerimiskindlusele ei ole see lahendus väga mõistlik, kus kevadel otsustatakse, et järgmised kaks kuud kõik seisab. Ma pigem pooldaks seda, et meil on pikaajalisem poliitika. Majandusmetsas võiks ikkagi olla metsatööd lubatud ja ettevõtlusvabadus ja omandiõigus kaitstud," lausus ta.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder märkis, et kolmekuine raiekeeld kaitsealadel tundus mõistlik, sest seal on keelu mõju majandustegevusele väiksem. Mis puudutab valitsuse otsustada jäävat keeldu mujal, siis Möldri sõnul saab enne alati kaaluda, kas seda rakendada ainult riigimetsas või ka mujal ning millist tüüpi metsades.

"Valitsuse otsus peab olema mõistlikul ajal ette teatatud. Kui me näeme, et mingi linnuliigi arvukus hakkab kiiresti langema, siis saab valitsuse määrusega anda kahekuise pesitsusperioodi rahu ja valida metsatüübi," lausus Mölder.

Tahtlikkus vajab täpsustamist

Tänavu on palju kõneainet pakkunud keskkonnaameti üliagaraks muutunud tegevus raielubade peatamisel, näiteks nende otsus peatada Kanama-Valingu neljarajalise maanteelõigu ehitamine. Keskkonnaameti praktika vastuolule seadustega juhtis tähelepanu ka õiguskantsler.

Mölder möönis, et keskkonnaameti äkiline praktika muutus ei läinud kokku hea haldustavaga ning selleks ongi seadusemuudatustega vaja parem õigusselgus luua. Samas tahetakse täpsustada tahtlikkuse mõistet.

"Me ei räägi ainult lindudest, me räägime kõigi loomade pesitsusperioodist ja tahtlikkusest, et inimene läheb teadlikult hävitama lindude ja loomade pesi, lõhkuma peremudelit looduses. Kui see on tuvastatud, siis looduskaitseseaduse järgi on keskkonnaametil õigus sekkuda," lausus Mölder.

Kirjaneni sõnul tekitab tahtlikkuse defineerimine ikkagi küsimusi. "Lindude tahtlik häirimine, nagu senine õiguskord on käsitlenud, eeldab, et sinu eesmärk on minna linnupesi või muid pesi lõhkuma. Ühegi metsatöötaja eesmärk pole minna pesi lõhkuma. Ma arvan, et ükski harvesterijuht ei lähe puud lõikama, kui ta teab, et puu otsas on linnupesa. Ma arvan, et õigusselgus pole metsasektorile selge. Sektori jaoks on ikkagi ülioluline see, et metsas töötavad inimesed on oma valdkonna tippspetsialistid. Sa ei sa minna tegema oma tööd ja tulla õhtul tagasi kurjategijana. Meie soov on see, et see küsimus saaks lahendatud nii, et kõik saaksid aru, et kui kompromiss tuleb, et kaitsealadel on raierahu, siis peab olema majandusmetsades metsade majandamine lubatud," lausus Kirjanen.

Mölderi sõnul on tänavu keskkonnaametile laekunud rekordiliselt kaebusi, samas on rohkem ka raiekeeldude vaidlustusi. "Siin on ikkagi väga oluline tuvastada tahtlust ja seda saab tuvastada ka tänase seadusandlusega. Eelmistel kevadetel on seda suudetud, oleks võinud (keskkonnaamet) ka tänavu suuta. Kui erinevatel ministeeriumitel on ideid, kuidas seaduses tahtlust veel selgemaks muuta, siis keskkonnaministeerium on valmis neid üle vaatama," lausus Mölder.

Kirjanen märkis, et tema hinnangul on seaduseelnõu suurim probleem vähene teaduspõhisus.

"Seaduseelnõu seletuskiri ütleb selgelt, et metsamajanduse mõjust linnustikule mingit teadmist ei ole või on teadmised väga puudulikud. Sellest on räägitud aastaid. Me võiksime ära kaardistada, kui suur on metsade majandamise mõju loodusele," lausus ta.

Kirjaneni sõnul puudutab vähene teaduspõhisus ka raielankide suuruse vähendamist, mis on samuti eelnõus kirjas. "Seletuskiri ütleb, et raielankide vähendamine võib vähendada Eestis raiemahtu 430 000 tihumeetrit. Seletuskiri ütleb ka, et Eetsi metsatööstuse lisandväärtus tihumeetri kohta on ligikaudu 200 eurot. See teeks aastaseks mõju 86 miljonit eurot. See on Eesti mõttes ülisuur raha," lausus ta.

Möldri sõnul peab igal juhul arvestama sellega, et raiemaht Eesti metsades väheneb. "Me peame arvestama, et sellises mahus raietegevus Eesti metsades, nagu on olnud viimasel kümnendil, järgmisel kümnendil olla ei saa, me tuleme selle numbriga alla. Metsanduse arengukava juhtkogu otsib seda numbrit, mis peaks olema stabiilne metsamajandamise number;" ütles Mölder.

Erametsaliit: kolmekuine keeld pole põhjendatud

Kolmekuine absoluutne raiekeeld kõikidel kaitsealadel seab osa metsaomanikest põhjendamatult keerulisse olukorda, leiab erametsaliit keskkonnaminister Tõnis Möldrile saadetud kirjas.

Seadusemuudatuse järgi kestaks pesitsusrahu aegne raiekeeld aprilli keskpaigast juuli keskpaigani, erametsaliidu hinnangul on aga ka praegused piirangud ja regulatsioonid piisavad.

"Üle 11 protsendi metsadest on range kaitse all, kus igasugune raietegevus on keelatud. Üle 14 protsendi metsadest on piiranguvööndi metsad, kus majandustegevus on piiratud ning raie tuleb alati kooskõlastada keskkonnaametiga. Pindalalise kaitsega metsade puhul saab kaitse-eeskirjaga täiendavaid piiranguid kehtestada ning seda ei ole vaja reguleerida seadusega. Lisaks on leskkonnaministeerium töötanud välja juhendmaterjali kevad-suviste raiete tegemiseks, mida järgides on võimalik säästa pesitsevaid linde," märgiti erametsaliidu pöördumises.

Liidu juhatuse esimees Ando Eelmaa märkis, et teaduslikud andmed metsaraiete peatamise mõju kohta pesitsusperioodil on puudulikud ning see muudab küsitavaks ka eelnõu seletuskirjas toodud väite, et kevadise raierahu kehtestamisel on oluline positiivne mõju keskkonnale. Eelmaa toob näiteks hinnangulise igakevadise pesitsuste (11,5 miljonit) ja kooruvate poegade (60 miljonit) arvu , mis võrreldes kevadsuviste raiete ajal hukkuvate lindude arvuga (50 000 kuni 80 000) on niivõrd palju suurem, et hukkunud linde ei saa pidada oluliseks keskkonnamõjuks.

See, et Eestis pole teaduslikult välja selgitatud, kui palju aitaks raierahu lindude arvukust hoida või parandada, on välja toodud ka eelnõu seletuskirjas.

Seaduseelnõu on praegu kooskõlastusringil.

"Kokkuvõtvalt peame kurvastusega konstateerima, et eelnõuga kavandatud muudatused suurendavad ebaselgust metsas lubatud ja keelatud tegevuste osas, on põhjendamatult represseerivad ning ei arvesta maaomaniku õigusega oma omandit kasutada. Samuti ei lahendata kavandatud seadusemuudatustega 2021. aasta kevadel ilmnenud probleeme seoses keskkonnaameti head haldustava rikkuva ja õigusliku aluseta tegevusega kevad-suviste raiete keelamisel," märkis erametsaliit.

Looduskaitsjad tahaks raierahu pikendamist

Plaanitavate muudatustega ei ole rahul ka looduskaitsjad, kelle sõnul ei ole uus seadus piisav lindude pesitsusrahu kaitseks. Raierahu perioodi sooviksid nemad pikenda kuni augusti lõpuni.

"Loogiline oleks, et see oleks vähemalt augusti lõpuni näiteks. Siis saab 100 protsenti veendunud olla, et seal ei ole mingeid linde pesitsemas ja kõik on oma pojad suureks kasvatanud," ütles Eesti Metsa Abiks juhatuse liige Mati Sepp "Aktuaalsele kaamerale".

Lisaks leiavad looduskaitsjad, et uus seadus on vastuolus Euroopa Liidu linnudirektiiviga.

"Linnudirektiivis on väga selgelt välja öeldud, et linde ei tohi häirida, tappa. Punkt. Seal ei ole lihtsalt mingit muud sõnastust pandud. Ja see kehtib kõikide lindude kohta. /.../ Kui hetke kujul seadus jõustuks, nagu ta seal on kirjutatud, siis läheb tohutuks madistamiseks. Erinevad osapooled kaevuvad veel sügavamale ja looduskaitsjad teavitavad Euroopa Liitu, neid kõrgemaid ametnike," ütles Sepp.