Iraani presidendivalimised võitis Ebrahim Raisi

{{1624084140000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX/Xinhua

Iraani presidendivalimised võitis ülekaalukalt äärmuskonservatiivne Ebrahim Raisi.

Raisi valiti presidendiks 61,95 protsendi häältega, edastas laupäeval islamivabariigi siseminister Abdolreza Rahmani Fazli.

59 miljonist valijast käis hääletamas 48,8 protsenti, ütles ta.

Tegu on kõige madalama valimisaktiivsusega Iraani presidendivalimistel. Iraanlased hääletasid ka Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja mujal välismaal.

Iraani praegune mõõdukas president Hassan Rouhani ütles laupäeval, et tema mantlipärija on valitud, kuid ei nimetanud Raisi nime, keda peeti valimiste vääramatuks soosikuks.

"Ma õnnitlen rahvast tehtud valiku puhul," ütles Rouhani reedel toimunud hääletuse järel. "Minu ametlikud õnnitlused tulevad hiljem, kuid me teame, kes sai nendel valimistel piisavalt hääli ja kelle rahvas valis," märkis ta.

Pärast ametliku valimistulemuse selgumist ütles Rouhani, et ta on Raisi võidu üle uhke.

Tänane president Hassan Rouhani, kellest kunagi loodeti, et ta viib riigi vähe vabamale teele teatas, et on Ebrahim Raisi võidu üle uhke. "Pole kahtlustki, et rahvas toetab tema valitsust, kuna just selle kaudu saavad nende huvid kõige paremini realiseeritud," ütles ta.

Valimispäeval pikendati valimisjaoskondade lahtiolekuaega kahe tunni võrra, milleks oli üles kutsunud osa meediast ja kandidaatide kampaaniameeskonnad. lõpuks suleti jaoskonnad ametlikult laupäeval kell kaks hommikul. 

Lisaks järelvalvenõukogu eemaldatud kandidaatidele teatasid sel nädalal oma loobumisest veel kolm. Iraani praegune mõõdukas president Hassan Rouhani ei saa enam kolmandaks ametiajaks kandideerida.

Teiste seas loobus endine asepresident Mohsen Mehralizadeh, kelle eemalejäämise järel on ainsa reformimeelsena kandideerimas keskpanga 66-aastane endine juht Abdolnasser Hemmati.

Kuna reformimeelsetel kandidaatidel sisuliselt mingeid võimalusi polnud, eelistasid nende toetajad valimisi boikoteerida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"90 protsenti iraanlastest soovib režiimi muutust. 2019. aasta meeleavalduste ajal tappis režiim kahe päevaga 1500 inimest, iraanlased vihkavad seda režiimi. Me tahame seda muuta ja me vajame siin Euroopa riikide abi," ütles Iraani opositsiooni toetaja.

"Ma ei näe siin tulevikku. Need, kes Iraani jäävad, ei leia oma õpingutega seotud tööd, valitsus ei ole suutnud luua meile töökohti," ütles õpilane Efran.

"Ma lootsin, et endise niinimetatud reformimeelse valitsusega paraneb naiste olukord, kuid aastad on möödunud ja seda pole juhtunud. Nii et ma tahan kõigile teistele öelda, olge see, kes te olete, ärge kartke, isegi kui nad topivad teid politseiautosse," rääkis õpilane Ayrin.

Raisi on USA sanktsioonide all väidetavate inimõiguste rikkumiste pärast, mille hulgas on ka 1988. aastal poliitvangide hukkamisel osalemine.

Khamenei: Iraani presidendivalimised on võit vaenlase propaganda üle

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei nimetas laupäeval toimunud Iraani presidendivalimisi riigi võiduks vaenlase propaganda üle. 

"Eilsete valimiste suur võitja on Iraani rahvas, sest ta on taas jagu saanud vaenlase värvatud meediast," ütles Khamenei.

Amnesty kutsub uurima Iraani presidendiks valitud Raisi kuritegusid

Iraani uueks presidendiks kuulutatud Ebrahim Raisi tegevust tuleb uurida seoses inimsusevastaste kuritegudega ja inimõiguste mahasurumisega, teatas laupäeval Amnesty International.

Amnesty kinnitusel oli Raisi nn surmakomisjoni liige, mille tegevuse tõttu kadus jäljetult ja hukati 1988. aastal tuhandeid poliitvange. Raisi oli tol ajal Teherani prokuröri asetäitja. 

Londonis baseeruv inimõigusühing leiab, et Iraani võimud on kuni siiani varjanud ohvrite ja nende surnukehade asukohti ning toonaseid tegusid tuleb käsitleda inimsusevastaste kuritegudena. 

Samuti leiab Amnesty, et Raisi on juhtinud inimõiguste üha rängemat mahasurumist, töötades kahe viimase aasta jooksul Iraani kohtusüsteemi juhina. Amnesty teatel on tema juhtimisel meelevaldselt kinni peetud sadu rahumeelseid teisitimõtlejaid, inimõiguste kaitsjaid ja tagakiusatud vähemusgruppide liikmeid.

"Tema järelevalve all andis kohtusüsteem karistamatu voli valitsusametnikele ja julgeolekujõududele, kes vastutavad sadade meeste, naiste ja laste ebaseadusliku tapmise eest," teatas Amnesty.

Samuti vahistati 2019. aastal tuhandeid meeleavaldajaid, sajad neist kadusid ning paljudele sai osaks piinamine ja muu väärkohtlemine.

"Kutsume jätkuvalt üles uurima Ebrahim Raisit rahvusvahelise õiguse alusel seoses tema osalemisega varem toimunud ja veel kestvates kuritegudes," teatas Amnesty.

ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesriigid peavad inimõiguslaste sõnul astuma konkreetseid samme, et lahendada kriis ja lõpetada Iraanis valitsev süstemaatiline süüdimatus.

Selleks tuleb luua erapooletu mehhanism, et koguda tõendeid ja analüüsida rahvusvahelise õiguse alusel kõige raskemaid Iraanis sooritatud kuritegusid, leiab Amnesty.

 

 

Toimetaja: Barbara Oja, Merili Nael, Astrid Kannel

Allikas: ERR, BNS, Reuters, BBC

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: