New Yorgis toimus Eesti juhtimisel ÜRO Julgeolekunõukogus virtuaalistung olukorrast Afganistanis.

Andre Lipand märkis, et Eesti diplomaatidel on olnud kontakte ka Talibani esindajatega. "Neid kontakte ei ole olnud palju, aga esmaskordselt neid kontakte on olnud. Need kontaktid on olnud väga vajalikud mõistmaks paremini toimuvat Afganistanis ja Afganistani rahuprotsessis," sõnas Lipand.

Lipand tõdes, et välisvägede lahkumine on olukorra Afganistanis teinud keerulisemaks. "See on andnud Talibanile palju moraalset tuge. Nad näevad, et välisväed on justkui võidetud ja võitkogu riigi üle on ainult aja küsimus. Kas see ka nii läheb, on raske ennustada," lausus ta.

Ta rõhutas, et hetkel ei oma Taliban veel kontrolli rahvastikukeskuste üle. Lipand selgitas, et Talibani vallutatud rajoonid on peamiselt maapiirkonnad, kus ka varem ei olnud suurt sõjaväe kohalolekut ning suurlinnu ja rajoonikeskusi veel vallutatud ei ole.

Lipandi sõnul näev Taliban Kabuli võimu USA hüpiknukuna ning välisvägede lahkudes laguneb ka Kabuli võim. See loob aga soodsad tingimused Talibani võimule tulekuks.

Lipand rääkis, et Afganistani vabariigi nägemuses on aga just Taliban nüüd nõrgem, sest neil puudub nüür narratiiv välisvägede vastu võitlemisest.

Lipand rääkis, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed said info, et mullusega võrreldes on vägivald Afganistanis kasvanud 20-30 protsenti ning tekkinud on suured probleemid humanitaarolukorraga.

Hädasid põhjustab Lipandi sõnul riigis veel põud ja lokkav koroonaviiruse levik.

"Olukorra jätkudes võib see viia sinnamaani, et üle 70 protsendi Afganistani elanikkonnast elab taaskord allpool vaesuspiiri," sõnas Lipand.

"Julgeolekunõukogu liikmete poolt oli seisukoht üsna ühene. Nõuti vägivalla lõpetamist, nõuti vaherahu kehtestamist ja seda, et nii rahuläbirääkimistes kui ka poliitilistes protsessides oleks kaasatud rohkem naisi, rohkem noori ja rohkem vähemuste esindajaid," lausus Lipand.

Andre Lipandi sõnul on hetkel Afganistanis toimuvaga seoses käsitluses mitu erinevat narratiivi. "Ühest küljest on selge, et Taliban on teinud edusamme. Numbriks, mida kohtumisel välja öeldi oli, et alates maikuu algusest on 50 rajooni Afganistanis langenud Talibani kätte. Tuleb meelest pidada, et rajoonide kõikumine edasi-tagasi, kas siis emiraadi või siis vabariigi vägede käes, ei ole uus nähtus. Seda on eriti toimunud nii-nimetatud kevadise pealetungi ajal, mida sisuliselt me hetkel Afganistanis taas näeme," lausus Lipand.

Lipand lisas, et Taliban on ka mõistmas, et regiooni vallutamine ja selle valitsemine on kaks erinevat asja. "Ollakse üha rohkem huvitatud nende rahvusvahelisest mainest ja tunnustusest," sõnas Lipand.

"Rahvusvaheline kogukond on Talibanile selgelt edastanud, et barbaarne käitumine ei ole vastuvõetav. Ja see on koht, kus Taliban peab mõistma, et kui nad soovivad rahvusvahelist tunnustust ja kui nad soovivad jätkuvalt rahvusvahelist koostööd ja rahvusvahelise abi saabumist Afganistani, siis ka nemad peavad vaatama, kuidas valitseda territooriumi, mida nad on vallutanud," rääkis Lipand.

Välisminister Eva-Maria Liimets juhtis teisipäeval Eesti korraldatud ÜRO Julgeolekunõukogu kõrgetasemelist virtuaalistungit Afganistani teemal, millega kinnitas rahvusvahelise üldsuse jätkuvat pühendumust sealsele rahuprotsessile ja Afganistani inimestele.

Järgnevate kuude jooksul peab julgeolekunõukogu otsustama ÜRO tulevase rolli ja kohaloleku üle Afganistanis. Afganistani teemajuhtidena nõukogus veavad Eesti ja Norra arutelusid selle üle, kuidas afgaanide vajadusi silmas pidades tugevdada Afganistani ÜRO abimissiooni mandaati.