Keskkonnaamet: me ei pea kahjusid hüvitama

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kui majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas leiab, et keskkonnaamet peaks Kanama-Valingu teelõigul tööde peatamise eest kulusid hüvitama, siis keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sellega ei nõustu.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu ütles intervjuus Vikerraadio saatele "Uudis+", et teetööd peatati, kuna tuli kaebus, mida kontrollima minnes leiti metsast umbes 100 linnupesa. Linnupesade hulga ning lindude liikide tõttu raadamistööd peatati. Selleks annab seadus Avarsalu sõnul õiguse. Ta ütles, et ka varasematel aastatel on ehitustöid nii peatatud.

Avarsalu täpsustas, et tööd peatati osadel lõikudel kuni 20. juulini ning osadel 31. juulini. 

"Tasakaalu ainult majanduslike argumentide ja keskkonnakaitseliste argumentide vahel leida on üsna keeruline või võimatu," ütles Avarsalu.

Ta tõi välja, et tee-ehitustöid on võimalik ka lindude pesitsusajal teha, kuid raadamistööd oleks vaja olnud varem ära teha. 

Kanama-Valingu teelõigu ehitaja TREV-2 pidi ehitustööd osaliselt seisma panema ning on küsinud selle kompensatsiooniks 1,7 miljonit.

Majandusminister Taavi Aas leiab, et kui sellisel kujul midagi seisma pannakse, siis see, kes otsuse teeb, peab olema valmis katma ka täiendavad kulud. Antud juhul on selleks keskkonnaamet.

Küsimusele, kas keskkonnaametil on olemas vahendid tekkinud kahju hüvitamiseks, vastas Avarsalu, et keskkonnaametil pole selleks vahendeid ning ta ei näe ka, et keskkonnaamet peaks kahju hüvitama. 

Avarsalu tõi välja, et keskkonnaametile esitati ühe lõigul oleva viadukti kohta vaie ning kuna viadukt on varisemisohtlik ning vajab võimalikult kiiret rekonstrueerimist, siis keskkonnaamet tegi sellele ka erandi.

"Kui tõesti leitakse, et keskkonnaamet on ebaseaduslikult mingeid tegevusi teinud või peatanud, siis on tõepoolest ka võimalik keskkonnaameti vastu riigivastutuse seaduse alusel nõudeid esitada, aga see on hüpoteetiline tulevane vaidlus. See eeldaks ka seda, et me oleks ise looduskaitseseadust ebaseaduslikult rakendanud," ütles Avarsalu.

Avarsalu tõi välja, et metsaregistris, mille kaudu keskkonnaamet annab välja raadamise ja raielube, on mitmeid aastaid soovitus, kus palutakse planeerida töid väljaspool linnurahu aega. Selle eesmärk on tema sõnul tööde seiskamisest tuleva pahameele ja kahjude ennetamine ning ka looduse väiksem häirimine. 

Keskkonnaamet on teinud tänavu ligi 40 raiete peatamisotsust. Aasa sõnul loob tee-ehitaja nõue pretsedendi, sest peatamisotsuse saanud metsaomanikud võivad hakata keskkonnametilt hüvitist küsima.

"Seda ei saa välistada. Aga ma arvan, et teatud juhtudel kindlasti on ka õige kohtumenetlus. Kohus teeb oma otsuse, kuidas tulevikus sarnastes olukordades saab edasi minna," ütles minister "Aktuaalsele kaamerale".

Metsaomanikud ongi juba nõuetega kas kahju või saamata jäänud tulu osas keskkonnaameti vastu kohtusse pöördunud.

"Eks see pretsedendi loomine on sellele asjale kasuks, kui see asi nüüd tõesti lahendatakse selliselt ära, et see kahju arvestatakse rahasse ja makstakse välja. Ja teine asi on ikkagi see, et keskkonnamet vaatab selle praktika üle, kui otstarbekas selline ettekirjutustega tegevuse peatamine igaks-juhuks on," rääkis Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

 

Toimetaja: Berta Gortfelder, Merili Nael, Toomas Pott

Allikas: "Uudis+", intervjueeris Lauri Varik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: