"Halduspraktika, mis ei arvesta seaduse nõuetega, on omavoliline ja seetõttu õigusvastane," hurjutab õiguskantsler esmaspäeval saadetud kirjas keskkonnaameti peadirektorit Riho Kuppartit, vahendas Postimees.

Õiguskantsleri kantseleist selgitati ERR-ile, et tegelikkuses pole ettekirjutuste tegemine õigusvastane, küll aga oleks saanud näiteks Kanama-Valingu lõigu puhul ettekirjutuse tegemist ära hoida.

Nimelt oleks keskkonnaamet pidanud metsateatise registreerimisel hindama taotluses kirjeldatud raie võimalikku mõju lindude pesitsuspaigale. Seega on seaduse järgi vaja tegutseda ennetavalt, mitte ootamatult käimasolevate tööde ajal ettekirjutus teha.

Keskkonnaamet peaks olema kursis, kus, mis ajal ja millised linnud Eestis täpsemalt pesitsevad ning seega saaks juba ettevaatavalt märku anda, et metsatööd võivad teatud hetkel pausile minna, teatati kantseleist.

Õiguskantsler on saanud viimastel nädalatel mitmeid kirju, milles ettevõtjad avaldavad pahameelt selle üle, et keskkonnaamet on peatanud metsaraieid lindude pesitsusrahu tagamiseks, olles ise enne lubanud metsa maha võtta. "Keskkonnaamet on raiete ootamatu peatamisega tekitanud ettevõtjate seas palju segadust ning pole välistatud ka kahju, mida oleks olnud võimalik õiguspärase halduspraktikaga ära hoida," hindab õiguskantsler.

Suurima kahjunõudega – 1,7 miljonit – ähvardab Tallinna ringteed laiendav TREV-2, mis pidi peatama metsaraie osaliselt juuli lõpuni, sest keskkonnaamet leidis metsast sada linnupesa. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu väitis Vikerraadios vastu, et kui TREV-2 vastava lepingu sõlmis, käis raiete peatamise teemal suur meediakära ehk risk oli teada.

Õiguskantsler heidab aga ette, et raiete ootamatu peatamine kaebuste peale peaks olema kõige viimane hädaabinõu, mitte aga üldine viis linde kaitsta. "Selline praktika ei pruugi tagada isikute võrdset kohtlemist ja võib anda konkurentsieeliseid neile, kelle raieid ei peatata, kuna puudub kaebus," nendib õiguskantsler. "On arusaamatu ja kahetsusväärne, et amet ei ole ilmselt eelnevalt hinnanud metsateatisega lubatud raiete vastavust seadustele, muidu poleks ju ettekirjutusega peatatud metsateatisi tohtinud välja anda. Seega on keskkonnaametnikud lasknud tekkida olukorral, mida nad nüüd ettekirjutustega vältida püüavad."

Keskkonnaamet on kaks aastat ignoreerinud õiguskantsleri linnurahuteemalist seisukohta. Toona hindas õiguskantsler linnupoegade hukkumist metsaraie käigus kaudse tahtlusega tapmiseks. Kuna keskkonnaamet on pädev hindama, kus, kuna ja kui palju metsas pesitsevaid linde on, oleks amet pidanud metsaraieid lindude kaitseks piirama, märkis Postimees.

Riigikogu võttis juba 2008. aastal looduskaitseseadust muutes Eestile kohustused järgida Euroopa linnudirektiivi, mille järgi on tahtlik lindude häirimine, seda eriti pesitsusajal üldjuhul keelatud. Et looduskaitseseaduse nõuded oleksid täidetud ja ettevõtjad-metsaomanikud saaksid raietööde aega ja selleks vajalikke ressursse paremini planeerida, pidanuks keskkonnaamet juba aastaid tagasi raielubade ehk metsateatiste registreerimisel raietöid ajaliselt piirama, kohustama valima lageraie asemel vähem linde häiriva raieviisi ja nii edasi. Seadus võimaldaks ka juba registreeritud metsateatisi muuta, aga ka seda pole keskkonnaamet teinud.

Õiguskantsler leiab, et keskkonnaamet on jätnud oma kohustused täitmata. Madise soovib 15. augustiks vastust, mida keskkonnaministeerium ja -amet kavatsevad teha, et kevadsuviseid raieid puudutav halduspraktika vastaks nõuetele, oleks ettevõtjatele selgem ning tagaks neile võrdse kohtlemise.

Keskkonnaamet koostas Postimehele tööpäevaga sellise kommentaari: "Analüüsime õiguskantsleri seisukohta põhjalikumalt koos keskkonnaministeeriumi  kolleegidega ja kujundame  edasised sammud. Keskkonnaamet loodab, et kavatsetava looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmisega luuakse hädavajalik ajaline ning sisuline selgus kõikidele osapooltele."

Minister näeb lahendusena seadusemuudatust

Riho Kupparti sõnul, on keskkonnaamet tegutsenud looduskaitseseadusest lähtudes. "Tänane seadus on väga jäik ja meile on pandud kohustus seda täitmist jälgida. Sellest tulenevalt on meil ka kohustus reageerida kõikidele kaebustele, mis meile laekuvad," ütles Kuppart "Aktuaalsele kaamerale".

Madise märkis, et ajalised piirangud metsaraiele peaks keskkonnaamet kehtestama juba raielube andes ja ei tohiks seaduste täitmist oodata vaid metsaomanikelt. Keskkonnaamet õiguskantsleriga ei nõustu.

"Kui keegi taotleb metsateatist, siis selle kehtivusaeg on 12 kuud. See, kas nüüd see maaomanik soovib seda raiet teostada kevadisel pesistusrahu ajal või muul ajal, sobival ajal, see tegelikult metsateatise esitlamise raames välja ei tule. Nii et meie eeldame seda, et metsateatise esitaja, ettevõtja, on teadlik, et Eestis kehtivad ka õigusaktid ja sellest lähtuvalt planeeribki oma tööd ja tegemised," rääkis Kuppart.

Olukorra lahendusena näevad nii keskkonnamet kui ka keskkonnaministeerium kehtiva looduskaitseseaduse muutmist ja õigusselguse suurendamist.

"Meie eesmärk keskkonnaministeeriumi poolt on see, et läbi looduskaitseseaduse saada veel selgem ja täpsem raamistik, kuidas käituda lindude pesitsemise perioodil. /.../ Sellepärast olengi ma saatnud looduskaitseseaduse kooskõlastusringile," selgitas keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Ka õiguskantsler ütles, et olukorrale on võimalik leida lahendus, mis rahuldab nii looduskaitsjaid, ettevõtjaid kui ka ametiasutusi.

"Kõige olulisem on vaadata mõistlikult tulevikku, jälle nii, et me kõik mahuks siia Eestimaa peale ära. Ja väga loodaks, et tuleval kevadel on nii ettevõtjad kui ka, mis kõige olulisem, meie linnud siin Eesti pinna peal paremini kaitstud," sõnas Madise.