Veso selgitas ERR-ile, et Euroopa Kohus viitas oma kevadises Rootsi metsaraie otsuses kahele EL-i looduskaitse direktiivile (elupaikade ja linnudirektiiv). Neist esimene keskendub kaitsealade ja ohustatud liikide ning viimane laiemalt lindude kaitsmisele.

Vandeadvokaat täpsustas, et elupaikade direktiivi järgi ei tohi tahtlikult kaitsealasid kahjustada või kaitsealuseid liike hävitada.

"Linnudirektiivi puhul ei ole aga proportsionaalne ja kohane kohaldada samasugust ranget kaitset ja tahtluse eeldust nagu elupaikade direktiivi puhul," sõnas Veso.

Seega on tema hinnangul keskkonnaamet Euroopa kohtupraktikast valesti aru saanud ning seda ebaproportsionaalset tõlgendanud.

"Kui minna Natura alale raiuma, siis sa pead möönma, et lindude elupaigas võid sellise tegevusega linde kahjustada ja rikkuda pesitsusrahu," selgitas vandeadvokaat. Küll aga pole Kanama-Valingu lõigul tegemist looduskaitsealaga.

Keskkonnaamet: lindude kaitsmine ei sõltu sellest, kas tegemist on kaitsealaga või mitte

Ameti pressiesindaja Piia Tamsalu selgitas ERR-ile, et EL-i linnudirektiiv kaitseb kõiki liikmesriigi looduslikult esinevaid linde, muu hulgas ka Eesti kõige arvukamat liiki metsvinti.

"Täpsemalt, direktiivi artikkel viis kohustab liikmesriike keelustama pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise; lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Liikide kaitsmine ei sõltu siin sellest kas tegemist on kaitsealaga või mitte," täpsustas Tamsalu

Kanama-Valingu lõigu metsatööde peatamise puhul on keskkonnaameti sõnul tegemist just üldiste kaitsemeetmetega ehk esmane eesmärk on vältida lindude häirimist. Seetõttu pole Tamsalu sõnul ka asjakohane viidata sellele, et tegemist pole kaitsealaga.

Eestis on vandeadvokaadi hinnangul tekkinud ebavõrdne kohtlemine

Veso sõnul on keskkonnaalaseid seaduseid ennegi Eestis valesti tõlgendatud ning seetõttu tekib ebavõrdne kohtlemine. Ta lisas, et vahel käitutakse ka silmakirjalikult. "Linnudirektiivi artikkel 5a keelab igasuguse lindude tahtliku tapmise, aga meil on varakevadel ja hilissügisel linnujaht lubatud, kuidas nii," arutles vandeadvokaat.

Ta lisas, et metsas tehakse 80 aasta jooksul erinevaid suuri raietöid umbes neli korda, kuid põldudel, kus pesitseb näiteks kaitsealune rukkirääk, tehakse erinevaid põllutöid neli korda ühes aastas.

"Tegelikult on see väga ebaproportsionaalne ja ebavõrdne kohtlemine. Kui absoluutkaitset on metsades hakatud kasutama, aga öeldakse, et põllumaadel pole probleemi," sõnas ta.

Näiteks on Veso esindanud varem metsaomanikku, kelle metsas pandi raietööd metsvindi pesitsuskoha tõttu pausule. Ta selgitas, et metsvint on üks Eesti arvukamaid linnuliike ning paari-kolme pesapaiga tõttu suurte tööde peatamine pole seaduslikult proportsionaalne.

Põllu- ja metsatööd pole oma sisult samad, samamoodi erinevad ka põllu- ja metsalinnud

Keskkonnaamet teeb Tamsalu sõnul otsused alati juhtumipõhiselt. Seega lindude pesitsemist häirivate tööde ja tegevuste peatamiseks või vajalike meetmete rakendamiseks lähtutakse konkreetsete juhtumite asjaoludest, täpsustas ta.

"Otsuste tegemisel lähtume Eestis kehtivast õigusruumist, võttes arvesse nii direktiive, Eesti õigusakte kui tehtud kohtuotsuseid," sõnas Tamsalu keskkonnaameti üldise praktika kohta.

Ametist selgitati, et omavahel erinevad nii põllu- ja metsatööd kui ka põllu- ja metsalindude pesitsemistavad.

"Põldudel pesitsevad linnud on oma elupaiga valinud just seetõttu, et elupaika majandatakse põlluna. Peale kurna hukkumist põllumajandustööde tõttu munetakse sageli järelkurn samasse elupaika. Põld jääb ikka põlluks," selgitas Tamsalu.

Uuendusraiete puhul aga võib linnu elupaik täielikult hävida ning hooldusraiete puhul muutuda selliselt, et lind peab leidma täiesti uue elupaiga, täpsustas pressiesindaja metsatööde tulemeid.

"See aga ei tähenda, et põlde ja heinamaid võiks majandada loodusega arvestamata. Igal aastal kutsume põllumehi üles olema oma tööde tegemisel tähelepanelikud ja anname soovitusi, kuidas põllumajandusele eriomast elusloodust säästa," lisas ta.

Tee-ehitaja pole nõuet esitanud

Kui selgub, et keskkonnaameti ettekirjutus Kanama-Valingu lõigu raietööde peatamise osas on olnud õigusvastane, siis saab tee-ehitaja TREV-2 riigi vastu nõude esitada, selgitas advokaat.

"Selliste suurte probleemsete asjade puhul on kodaniku vaatevinklist natuke valus vaadata, sest kui tõesti osutub, et need ettekirjutused on valedel alustel tehtud, siis ma leian, et neid kahjunõudeid hakkab riigile tulema. /---/ Erasektoris on küll nii, kui keegi suurt kahju tekitab, siis pikka pidu enam pole," ütles ta.

TREV-2 Group pole aga ametile veel kahjunõuet esitanud. "Keskkonnaameti hinnangul puuduvad selleks ka alused," lisas Tamsalu.