Soomes sõlmitud kokkuleppe järgi ostab Eesti endale meremiinid ja nende veeskamiseks vajaliku riist- ja tarkvara, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Miinide tüüp, tootja, hind ja hulk ei ole avalik, ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse õhu- ja mereväe kategooriajuht Asko Kivinuk. Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska kinnitas vaid, et "plaanis on hankida märkimisväärne kogus meremiine". Tema sõnul on tegemist kaasaegsete miinidega, mis loodud kestma aastakümneid.

Hankest allkirjani möödus pool aastat ja esimesed miinid saabuvad Eestisse aasta lõpuks.

Saska ütles, et miinide olemasolu on ennetav meede ehk kui on teada, et vastasel on meremiinid, on ründajal kõhedam seilata. Miinide veeskamisest teavitab riik tagantjärele ja kui miinid on vees, siis seda, kus need on, teavad vähesed inimesed mereväes.

"Ettepaneku, kuhu panna ja mida panna, teeme meie. See ettepanek tuleb kaitseväe juhatajalt valitsusele ja sealt vastavalt, millises kriisistaadiumis riik on, sellest ka neid otsuseid tehakse, kellele milliseid volitusi teha on," rääkis Saska.

Kõige keerulisem on sihtmärkide andmete kaardistamine ja miinide programmeerimine ehk miini õpetamine vaenulik laev ära tunda ja õigel ajal käivituda. Infotehnoloogia asjatundjad saavad mereväes nüüd tööd. Ja miini veeskamist tuleb hakata treenima.

"Praktilisi oskusi, kuidas neid vette sängitada, me viimasel ajal, ma möönan, harjutanud väga palju ei ole. Vähemalt mitte sellisel moel nagu me nüüd seda tegema hakkame. Ja see on ka muutunud - seal on vähem inimest ja rohkem arvutit," ütles Saska.

Laevatõrjerakettide hankimine on samuti töös. "Meil on läbirääkimised käimas. Ja loodetav hankesse või lepingusse jõudmise aeg on käesoleval aastal," sõnas Kivinuk.

Meremiin on strateegilise mõjuga relvasüsteem, mis on osa üldisest kaitseväe sõjapidamisest eesmärgiga tagada enda ja liitlasvägede liikumisvabadus Läänemerel ning takistada merelt rünnakute ja seeläbi täiendavate rinnete loomist maal.